Aasta viimane Horisont püüab läita maist päikest ja uurib radiosüsinikuga minevikku

Kuupäev:

 

foto-termotuumareaktorist
Roosakat plasmat kujutava arvutisimulatsiooniga kombineeritud foto Ühendkuningriikides asuva termotuumareaktori, nn JET- i (Joint European Torus) sisemusest. Viide: EUROFUSION

Novembri-detsembri Horisondi kaaneloos „Katsumused energiat tootva maapealse päikese käivitamisega“ kirjeldavad Tartu ülikooli füüsikud Kaarel Piip ja Peeter Paris Prantusmaale ehitatavat maailma suurimat termotuumareaktorit ITER. Plaani järgi aastal 2030 tööd alustav ja maapealse päikesega võrreldav ulmelise tehnoloogiaga katsejõujaam peaks andma inimkonnale puhta ja pea ammendamatu energiaallika. Läbi aegade ühte kalleimasse teaduseksperimenti panustavad ka meie füüsikud, kes uurivad, kuidas saaks lihtsalt ja ohutult kontrollida 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor, paleoklimatoloog Rein Vaikmäe aitab artikliga „70 aastat radiosüsinikumeetodit. Tuumapommi sünnitanud Manhattani projektist Pulli asulakoha vanuse määramiseni“ tähistada radiosüsinikumeetodi avastamise väärikat juubelit. 20. sajandi üheks suurimaks avastuseks peetav radiosüsinikumeetod on muunud märkimisväärselt meie arusaama aastatuhandete tagustest elu- ja kliimaoludest. Siingi on Eesti teadlastel olnud tähtis roll.

Intervjuus räägib Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhi Jaak Viloga bioinformaatikast ja tehisintellektist.

Tartu ülikooli terioloogia juhtivteadur Urmas Saarma jätkab hundi kodutamise teema lahkamist, viidates uues loos „Hundi kodustamise võimalikud põhjused. Kas ka toiduks?“, et kriimsilmade kodustamise üks peamine põhjus võis olla nende toiduks kasutamine. Ta toob seejuures välja, et koeri süüakse tänaseni nii Kagu-Aasias kui isegi Šveitsis.

Artiklis „Kuhu kadus kindralleitnant Lembit Pärn?“ avab Eesti sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik kunagise ENSV relvastatud jõudude ministri Lembit Pärna ootamatu avalikkusest kadumise tagamaid.

Kosmoselugude sarja loos „Vesi kosmoses“ rändab Cambridge’i ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama universumi salapärastes vesistes avarustes.

H6_kaasKlimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt ilmaolude ja tervisehädade vahelisi seoseid. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadusolusid aastail 1944-1953.

Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu põgusast; „Huvitavas Venemaas“ on bolševike ümbernimetatud keisriaegsed tarbekaubad; „Muuseumipärlis“ tutvustab seto muuseum vokijalgadega tooli; „Dokument kõneleb“ Tartu tähetorni pöördkuplist; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all rohevetikad. Lisaks saab lugeda lastekirjanik Jaanus Vaiksoo mõtteid endast ja teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ kujundite pindalade suhte leidmise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...

TEHNOKRAAT | Kes suudab luua esimese täielikult isejuhtiva sõiduki?

Tekst: Ülar Allas Iseliikuvate autode kontseptsiooni esitles esimest korda General...