Tavapäraselt on Eesti Looduse juuni- ja juulinumber ilmunud ühtede kaante vahel. Selles suvenumbris tutvustame lähemalt mitut tänavuse aasta liiki: seent, puud ja orhideed. Avaloo keskmes on harilik kukeseen, kelle seene-uurijad on valinud esimeseks aasta seeneks. Ent kirjutises on peale hariliku kukeseene tutvustatud veel mitut temale lähedast ja haruldast sugulast.
Aasta puu viirpuu süstemaatikale ja liigirohkusele heidab valgust taimeuurija Toomas Kukk, kes soovitab ka kirjandust liikide määramise tarbeks. Tagasihoidlikust muguljuurest, kes on tänavuse aasta orhidee, kirjutavad botaanikud Tiiu Kull ja Ülle Jõgar. Kuigi liik on väike, paistab ta silma isendirohkuse poolest.
Eesti suvede juurde on alati kuulunud äike ja äikesetormid. Praegu Suurbritannia ilmateenistuses MetOffice töötav Sven-Erik Enno kirjutab sellest, mida peame välgu kohta kindlasti teadma. Artiklist saab juhiseid, kuidas tuleks selle ohtliku ja võimsa loodusnähtuse korral liikuda ja kuhu varjuda.
Palju häid soovitusi leiab suvenumbrist matkamise kohta. Timo Palo annab nõu, mismoodi valida matkapliiti: kõik oleneb retke pikkusest ja raskusastmest, muidugi ka matkaja võimalustest. Kui matkapaika ei ole veel valitud, siis soovitame alustada Harjumaalt Nissi kandist Valgejärve matkarajalt. Seal näeb mõndagi huvitavat alates järvelubjast ja lõpetades hundilõksuga. Ida-Harjumaal Saunja külas tasub aga üles otsida tuntud loodusemehe Gustav Vilbaste lemmikkoht Saunja Kangrukivi. Ühtlasi juhatame Tartumaale Tõraverre: Juhani Püttsepp aitab kirjasõnas meenutada Tõravere astronoomide ja astrofüüsikute aiamaade saamislugu ja tutvustab tänapäeva. Maailma looduselamusi vahendab Hendrik Relve: seekordses artiklis pälvib tähelepanu Ameerika ühendriikides asuv maailma vanim Yellowstone’i rahvuspark, mis on kuulus elusa ja eluta looduse imede poolest.
Loomariigi vallast saab suvenumbrist teada, kuidas hulgisigib harva nähtav harivaablane ning mismoodi toimetab väle kärbsepüüdja väike-kärbsenäpp. Juttu tuleb ka Tartu Tammelinna vanast ja ühtaegu maailma ühest jämedaima tüvega sarapuust ning iseäralikust vesi-külmaseenest, kelle maailma leiukohtadest suur hulk asub Eestis. Kaasahaaravad on kindlasti kirjutis arheoloogialeidudest Peipsis ja tähelepanek puuvõõrikuleiust Sirtsi soos. Usutlus on sel korral loodusfotograaf Arne Adraga, kes vahendab meile looduspiltniku tegemisi ja kogemusi.
Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.
