Eesti Looduse värskes numbris: loodusteaduslikud kogud luuleidudest geenipankadeni

Kuupäev:

thumbnail of EL1_2019

Eesti Looduse jaanuarinumber keskendub loodusteaduslikele kogudele. Nende vajalikkusest kirjutab Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Olle Hints. Uurime, kuidas jõuavad Eesti toidutaimed Teravmägede seemnehoidlasse. Mida peab silmas pidama inimene, kes plaanib teha putukakogu või herbaariumi, kuid ei soovi seadusega pahuksisse minna?

Marko Mägi kirjutab noorteadlaste ekspeditsioonist Réunioni saarele. Intervjuus muistse loomastiku uurija Lembi Lõugasega on juttu luude uurimisest ja arheozooloogilistest kogudest. Tartu ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu räägib geenivaramust kui eesti rahva loodusteaduslikust kogust.

Teaduskirjanik Tiit Kändler jõuab oma mõtiskluses järeldusele, et loodusteadus algas kogumisest. „Sada rida Eesti loodusest“ on kirja pannud bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes räägib oma fotokogust.

Juhani Püttsepp viib lugeja Vahe-Eestisse Kabala metsadesse. Jaanuarinumbrist saab lugeda ka rähnidest, Taani sõjasadamast Saaremaal, geoloogia ja arheoloogia ühendajast Constantin Grewingkist tema 200. sünniaastapäeval, kimalaste arvukusest ja Gibraltaril peetud nahkhiirekonverentsist.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.