Eesti Looduse värskes numbris: loodusteaduslikud kogud luuleidudest geenipankadeni

Kuupäev:

thumbnail of EL1_2019

Eesti Looduse jaanuarinumber keskendub loodusteaduslikele kogudele. Nende vajalikkusest kirjutab Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Olle Hints. Uurime, kuidas jõuavad Eesti toidutaimed Teravmägede seemnehoidlasse. Mida peab silmas pidama inimene, kes plaanib teha putukakogu või herbaariumi, kuid ei soovi seadusega pahuksisse minna?

Marko Mägi kirjutab noorteadlaste ekspeditsioonist Réunioni saarele. Intervjuus muistse loomastiku uurija Lembi Lõugasega on juttu luude uurimisest ja arheozooloogilistest kogudest. Tartu ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu räägib geenivaramust kui eesti rahva loodusteaduslikust kogust.

Teaduskirjanik Tiit Kändler jõuab oma mõtiskluses järeldusele, et loodusteadus algas kogumisest. „Sada rida Eesti loodusest“ on kirja pannud bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes räägib oma fotokogust.

Juhani Püttsepp viib lugeja Vahe-Eestisse Kabala metsadesse. Jaanuarinumbrist saab lugeda ka rähnidest, Taani sõjasadamast Saaremaal, geoloogia ja arheoloogia ühendajast Constantin Grewingkist tema 200. sünniaastapäeval, kimalaste arvukusest ja Gibraltaril peetud nahkhiirekonverentsist.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Kas sisalik või vesilik?

Tekst: PIRET PAPPEL „Ja siis nägin täna veel sisalikku. Ta...

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda

Tekst: ÜLAR ALLAS Ajaloo koidikust peale on otsitud võimalusi parandada...

Ilm ja eesti kirjandus

Tekst: AIN KALLIS Need ilmad on kodused. / Need on...