Eesti Looduse jaanuarinumber keskendub loodusteaduslikele kogudele. Nende vajalikkusest kirjutab Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Olle Hints. Uurime, kuidas jõuavad Eesti toidutaimed Teravmägede seemnehoidlasse. Mida peab silmas pidama inimene, kes plaanib teha putukakogu või herbaariumi, kuid ei soovi seadusega pahuksisse minna?
Marko Mägi kirjutab noorteadlaste ekspeditsioonist Réunioni saarele. Intervjuus muistse loomastiku uurija Lembi Lõugasega on juttu luude uurimisest ja arheozooloogilistest kogudest. Tartu ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu räägib geenivaramust kui eesti rahva loodusteaduslikust kogust.
Teaduskirjanik Tiit Kändler jõuab oma mõtiskluses järeldusele, et loodusteadus algas kogumisest. „Sada rida Eesti loodusest“ on kirja pannud bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes räägib oma fotokogust.
Juhani Püttsepp viib lugeja Vahe-Eestisse Kabala metsadesse. Jaanuarinumbrist saab lugeda ka rähnidest, Taani sõjasadamast Saaremaal, geoloogia ja arheoloogia ühendajast Constantin Grewingkist tema 200. sünniaastapäeval, kimalaste arvukusest ja Gibraltaril peetud nahkhiirekonverentsist.