Eesti Looduses on fookuses seened

Kuupäev:

EL14_9_kaasEesti Looduse septembrinumber on seente päralt. Tavapäraseid korjesoovitusi me siiski ei jaga, vaid tutvustame seente toitumisviise ja ehituse põhitüüpe, ühtlasi seda, kuidas käib seente abil värvimine. Olavi Kurina loost saame aga teada, kellele peale inimese meeldib veel seeni süüa ehk miks seened ussitavad, ja kas seenemürk avaldab mõju ka seeneussidele.

Ivar Sibula kirjutis annab ülevaate, kuidas eristada tänavust aasta puud paakspuud tema lähisugulastest ning millised on nende põõsaste tarvitusvõimalused. Näiteks on paakspuu koort kasutatud kõhukinnisuse puhul. Tuleb aga meeles pidada, et paakspuu värske koor ja viljad on inimesele mürgised. Dendroloogiavaldkond jätkub intervjuus: peatoimetaja Toomas Kukk on vestelnud Urmas Rohuga. Usutluses tuleb juttu Urmase kirjutatud raamatutest, dendroloogiahuvi kujunemisest ja Pokumaast.

Rubriigis „Loodusmuuseumi varasalvedest” tutvustame Albert Üksipi 1942. aastal Tooma soojaamas kogutud taimede herbaariumi. Eesti huvipaikadest soovitame sel korral minna aga Juudatarre: see on liivakivikoobas Setumaal Obinitsa lähedal.

Vastuse, miks avaldas Eesti Loodus nõukogude ajal aastakümnete kaupa tahtlikult moonutatud või lihtsustatud maakaarte leiab kartograaf Heino Mardiste kirjutatud loos.

Taas jälgime elu putukariigis: Mati Martin kirjutab septembinumbris mardikatest ja lehviktiivalistest. Esseid leiab sedapuhku kaks. Ragnis Pärnmets mõtiskleb selle üle, kuivõrd on loodusfotograafia kui harrastus seotud keskkonnahoidliku ja -teadliku mõttelaadiga. Tiit Kändler jõuab aga tõdemusele, et inimene suudab avastada kõik peale ühe: aeg jääb meil avastamata, kuigi valitseme kõike, mida eales ette võtame või mõtleme.

Septembrinumbrit saab osta ka e-ajakirjana!

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...