NUPUTA: looduskaitsekuu

Kuupäev:

Mai on looduskaitsekuu, mida Eestis on tähistatud alates 1980. aastast. Looduskaitsepäeva on peetud veel varem, teadaolevalt esimesena 1957. a. Looduskaitse on põhiliselt keskendunud liigikaitsele: ohus olevaid liike on vaja kaitsta. Püüa vihjete põhjal ära arvata, millise Eesti looduskaitsealuse liigiga on tegu.

Please enable JavaScript in your browser to complete this form.
Tegu on Eesti suurima röövlinnuga.
Igihaljas põõsas, kes võib ronida nii kõrgustesse kui ka mööda maad. Eestis puhkeb ta õide harva (kui, siis augustis). Kasvab siin väga vähestes kohtades. Tegu on mürgise taimega.
Tema parimad toitumis- ja paarumiskohad on poollooduslikud niidud jõgede kallastel. Putukat võib kohata mai lõpust juuni alguseni. Üks tema kohastumuse eripära on sõltuvus lõokannuse perekonna taimedest.
Ta on üks väheseid Eestis kasvavaid omamaiseid okaspõõsaid. Eripära on ka see, et ta ei erita vaiku. Samas on tegu mürgise puittaimega.
Pruunikasoranžide pikitriipudega olevuse elukeskkond on vesi ning tema põhitoit on veri. Inimene on teda kasutanud abilisena meditsiinis.
Teda peetakse selgrootute looduskaitse esindusliigiks. Ta on Eesti üks suurim mardikas, võib sirguda üle nelja sentimeetri pikkuseks.
Seda liiki võib silmata kevadel (kuni maini) eelkõige kuusikutes. Selle paigatruu liigi isendeid võib mõnikord kasvada ühes kohas sadu. Tal on vaadikujuline keha, mille sees sültjas-vesine mass: see veevaru on talle eluliselt tähtis.
$0.00

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

AASTA MULD | Klibumuld: haruldane, aga huvitav

① Klibumulla diagnostilised tunnused, jäme kores: a) karbonaatne klibu;...

EESTI RAAMAT 500 | Lapsepõlve raamaturiiuli maiuspala: Fred Jüssi „Rebasetund“

Tekst: PIRET PAPPEL Kasvasin üles kohas, kus loodus oli ülimalt...

AASTA SAMMAL | Roosiaed metsas

Tekst: KAI VELLAK, NELE INGERPUU Nimetus „roossammal“ jääb hästi meelde;...