Mai Horisont tutvustab Aafrikas oma riigi eest võitlevaid tuareege, kasvatab mikrovetikaid ja otsib üheksandat planeeti

Tuareegi mehed traditsioonilises indigosinises riietuses, mille juurde kuulub ka nägu kattev turban
Wiki-foto tuareegidest. Tuareegi mehed traditsioonilises indigosinises riietuses, mille juurde kuulub ka nägu kattev turban

Mai-juuni Horisondi kaanelugu on ühest Aafrika riigita rändrahvast – tuareegidest. Vastukaaluks paljuski just selle rahvakillu iseolemise eest võitlemisele on Prantsusmaa alustanud Mali vabariigis sõjalist operatsiooni, milles osalevad ka Eesti kaitseväelased. Horisondi lugejate üks lemmikautor, riigita rahvaste uurija Andrus Mölder tutvustab oma artiklis lähemalt tureegide ajalugu, praegust elu-olu ning ka tänase verise konflikti tagamaid.

Ulvar Käärt on usutlenud Eesti noorte teaduste akadeemia presidenti, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Els Heisalu. Jutuks noorte teadlaste mured ja rõõmud Eesti teadusilmas.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteaduri Marju Tamme sulest on ilmunud artikkel „Vetikaviljelus tõstab pead“, milles vaadeldakse mikorvetikaid. Nimelt pakuvad need maismaataimedest tunduvalt võimsamad pisikesed fotosünteesijad suurt huvi biotehnoloogidele, kes otsivad võimalusi, kuidas neist suuremahulise viljelusega väärtuslikku
toitu, pigmente ja isegi biokütust toota.

Ajakirjanik Sven Paulus uurib samas Saksamaa mereteadlastelt, millised muutused on toimumas nii Läänemere kui teiste maailma merede keskkonnaseisundis. Selgub, et meie tasapisi paraneva tervisega kodumeri kannatab eeskätt toitainetereostuse all. Samal ajal on ookeanides vesi soojenemas ja hapestumas, mistõttu on maailmamere elurikkus hävimas.
Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Jaht üheksandale planeedile“ kirjeldab Tiit Sepp asjaolusid, mis viitavad, et Päikesesüsteemis võib olla veel üks seniavastamata, arvatavalt Neptuuni-sarnane planeet.
Veel saab mikroskoobi all näha liblika armuvõtit, lugeda sõnast „doomino“, uurimislaeva „Mare“ pensionile saatmisest, Eesti teaduse kuldajastust, ilma ja moe vahelistest seostest, Aafrika Songhai impeeriumist, katasroofide kaardistamisest ja Inglise kapteni ja mereröövli Francis Drake’i kohta 16. sajandi Tallinas levinud uudistest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb teepikkusi mõõta paagitäitega, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Ajakirja digiversiooni saate osta meie e-poest.

EelmineHorisont 3/2018
JärgmineUudistaja 16.05.2018
JAGAN