Loodushuvilised on pildistanud vaalu, kes ujuvad ringi, adrupuhmad peas või suus. Ligi 160 juhtumi uurimine viitab, et vaalad võivad niimoodi parasiitidest vabaneda ja tugevdada sidemeid karjakaaslastega.
Inglise keeles on nähtus saanud nime kelping. Kelp tähendab pruunvetikate hulka kuuluvaid lehtadru (Laminaria) liike.
Austraalia Griffithi ülikooli teadlased on kogunud pilte, sealhulgas lennuki ja drooniga tehtud fotosid ja videoid, kus vaalad on sel moel jäädvustatud.
Seesugust käitumisviisi on märgatud nelja liiki vaaladel: küürvaal (Megaptera novaeangliae), hallvaal (Eschrichtius robustus), põhjaatlandi vaal (Eubalaena glacialis) ja lõunavaal (E. australis). Kõik neli liiki kuuluvad kiusvaalaliste hulka. Nende suuõõnes asuvad narmalised sarvplaadid ehk kiused, millega toitu veest välja kurnata. Seda üllatavam on näha kiusvaala ringi ujumas, suur kimp lehtadru suust välja lehvimas.
Vaalad armastavad end adrutihnikusse mässida nii põhja- kui lõunapoolkeral. Enim meeldib neile vetikatega katta oma pead. Mõnikord kasutavad nad loibasid, viskavad adrupuntra õhku ja ujuvad selle alt läbi. Mõni vaal on hoidnud adrupahmakat enda peas üle poole tunni.
Kiusvaalalistel on peas kompimiskarvad ja vetikapinna puudutus võib neile lihtsalt meeldida. Lehtadrut võivad nad ilmselt kasutada suu puhastamiseks nagu inimene hambaharja, samuti aitab see kehalt parasiite ja surnud nahka eemaldada. Vaalu on nähtud adrutihnikus tegutsemas mitmekesi, nii võib see käitumisviis olla seotud ka suhtlemisega. Tõenäoliselt on vetikate kadumisel üsna oluline mõju mitmele vaalaliigile.
BBC/Loodusajakiri