Loodusfestival keskendub aedade elurikkusele

Kuupäev:

Loodusfestivali üritused toimuvad traditsiooniliselt ka Tartu ülikooli botaanikaaias Foto: Silvia Luik

Kolmapäevast kuni pühapäevani toimub Tartus, Tallinnas, Võrus, Räpinas, Võrtsjärve ääres Loodusfestival. Selle kõrghetk saab olema üle Eesti toimuv loodusvaatluste maraton. Sündmustest osavõtt on tasuta, kui pole märgitud teisiti. festivali kavaga saab tutvuda kodulehel.

Loodusfestival toimub 7.–11. juunini ja on sel aastal pühendatud elurikkusele meie aedades. Festivali teema „Elu aed“ on inspireeritud Tartu ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast ja liikumisaastast. Viie päeva jooksul toimub üle 60 ürituse: põnevad töötoad, kontserdid, retked ning tegevused kogu perele.

Sel korral on tähelepanu suunatud nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. „Kutsume aias mõnulema ja aiailu nautima, aga ka liikuma ja kuulama,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Loodusfestivalil toimuvad ekskursioonid nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaias, loomaaias. Lisaks leiab programmist mitmeid tegevusi, mis toimuvad era- ja kogukonnaaedades ning avalikes parkides. Festivali kolmandal päeval saab taas nautida muusikute ja kirjanike linnulaulust inspireeritud loomingut linnujämmil – lavale astuvad muusikud Kitty Florentine, LI:V, Meisterjaan ja kirjanikud Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Janika Läänemets, Mirjam Parve, Aare Pilv.“

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi.

Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis...