Uuenenud kaanega Eesti Loodus tutvustab jaanuaris kakke

Kuupäev:

Aasta pimedamal kuul on sobilik mõelda loomadest, kes pimedas tegutsemist naudivad. Öökullid on sellistest ühed tuntumad, kes paistavad silma suurepärase nägemismeele, hääletu lennu, terava kuulmise ja küüniste poolest. Tuul Sepa artiklist saab kakkude kohta teada muudki põnevat. Näiteks mõnel kakuliigil on silmad kuni viis protsenti linnu kehamassist, mis 60 kg inimese puhul tähendaks kolm kilo kaaluvaid silmi.
Kultuuripärandi aasta juhatab sisse ülevaade eluasemetest kui pärandkultuuri kandjatest. Paljud põlised talukohad on kantud pärandkultuuri nimistusse. Kui elanikud on lahkunud ja maja seisab tühjalt, siis selle kadumine võib juhtuda väga kiiresti. Nii näitavadki kunagisi taluasemeid looduses sageli vaid kaevud, sirelipõõsad või vundamendid. Needki võivad olla olulised meie kultuuriloos, mistõttu tasub neid hoida. Kultuuripärandit mujal käsitleb reisikiri Tõvamaale – meie arheoloogid osalesid seal päästekaevamistel.
Jüri Kameniku pikemas artiklis saab teada tsüklonite olemusest – need on meie kliimale vägagi omased. Tõnu Viik ja Anto Veldre arutlevad võimalike tugevate päikesepursete mõju üle. Oma viimaseks jäänud kaastöös kirjeldab Urmas Kokassaar lagritsa kasulikke toimeid. Pikemas intervjuus Toivo Maimetsaga saab selgemaks tüvirakkude olemus ja nende kasutatavus vähivastases võitluses.
Mitmed lühemad kirjutised tutvustavad vähemtuntud, kuid siiski olulisi loodusnähtusi: saaresurma mõju saarikutele, suurt seatigu, väikesi palle meenutavaid vetikaid, lehemesilaste tegevust, lumel elutsevat kärbseliiki ja mõndagi muut huvitavat.
Jaanuarist alates on uuenenud Eesti Looduse kaanekujundus, uue autor on Mariana Hint.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.