Alanud on Linnuvaatleja määramisvõistlus

Kuupäev:

Linnuvaatleja ootab osalema määramisvõistlusel! Nagu varasemal seitsmel aastal, ootavad nii igas voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid selgi hooajal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Küsimustele saab vastused teele saata sealsamas.

Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – küsimused on nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Mõlemas raskusastmes korraga osaleda ei saa, mistõttu tuleb raskusaste valida osalejal endal oma teadmisi ja kogemust hinnates. Siiski ootame varasemate aastatega sarnaselt algajate puhul osalema neid, kes tunnevad Eesti kõige tavalisemaid linde (näiteks rasvatihast, valge-toonekurge, harakat). Edasijõudnute küsimused on sobivad aga neile, kes tunnevad peaaegu kõiki Eesti linde ning on oma linnuteadmised edukalt proovile pannud eelmiste aastate algajate raskusastmes.

Väga on osalema oodatud pered, sõpruskonnad, lapsed ja noored, aga miks mitte ka kooliklassid ja töökollektiivid. Täpsemad reeglid leiab määramisvõistluse lehelt.

Määramisvõistluse kaheksanda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: algajad ja edasijõudnud. Aasta esimestele küsimustele saab vastuseid saata kuni 29. veebruarini.

Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnaks binokkel, mille on välja pannud Fotoakadeemia. Igas voorus osalenute vahel loosime välja nii linnuraamatuid, muuseumide pääsmeid kui ka pesakaste.

Auhindadega toetavad määramisvõistlust Fotoakadeemia, ajakiri Eesti Loodus, Tartu ülikooli loodusmuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Photopoint, Estbirding ja Linnuvaatleja.

Teravat silma!

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna...

EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete...

KODULUGU | Kuidas tekkis Ahtme?

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima...