Noore looduskaitsja auhinna pälvis lendoravauurija Liisa Rennel

Kuupäev:

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2023. a auhinna pälvis lendoravate ekspert Liisa Rennel. Keskkonnaametis töötav laureaat on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ning tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

Noore looduskaitsja auhind anti üle 1. veebruaril ELFi sünnipäeval alanud konverentsil “Meri ja soo”.

Auhinna andis laureaadile üle ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür. ”Ääretult rõõmustav, et noorte seas leidub selliseid südamega looduskaitsesse panustavaid inimesi. Liisa jäi žüriile silma järjepideva ja mitmekülgse tegevusega lendorava elukäigu parandamisel. Lendorava elupaikade hoidmine ei kaitse vaid ELFi vapilooma, vaid tagab elutingimused veel sadadele loodusmetsade ohustatud liikidele,” rääkis Tüür.

Nähes metsamaastikus toimuvaid kiireid muutusi, on Liisa aktiivselt tegelenud lendorava ja tema elupaikade kaitsega. Viimastel aastatel on Liisa inventeerinud tuhandeid hektareid lendorava elupaigaks potentsiaalselt sobilikke metsi ja kaardistanud erinevate ohustatud liikide leiukohti. Liisa lõi tarmukalt kaasa lendoravale kui 2023. aasta loomale pühendatud tegemistes ning on lendorava kaitsetegevuskava üks peamisi koostajaid. Samuti organiseeris ta mitmeid teisi tegevusi nagu loodusõhtud, talgud lendorava leiukohtade leidmiseks, lendorava õpperada ning võttis sõna meedias. Liisal on ka suur roll uute lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamisel.

Liisa on ohustatud liikide uurimises ja seires osalenud juba gümnaasiumis õppimise ajast. Loogilise jätkuna keskendus ta Eesti Maaülikoolis õppides oma kodukandi ehk Alutaguse loodusmetsade elustikule. Lisaks liigikaitse eksperdi tööle Keskkonnaametis osaleb Liisa Eesti Terioloogia Seltsi tegemistes. Ta organiseerib vabatahtlikuna erinevaid talguid ja loodushariduslikke üritusi nii noortele kui täiskasvanutele, lisaks on ta kaasa löönud Tagasi Kooli projektis.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Käesoleval aastal esitati konkursile 11 kandidaati. Auhinna pälvija otsustas ELFi kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid tänavu Tarmo Tüür, Pille Tomson, Polina Degtjarenko, Indrek Sell ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 1000-eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk. Auhinnafondi on sel aastal välja pannud NaTourEst, Naturum, Loodustaju, Eesti Loodusturismi Ühing ja Eestimaa Looduse Fond.

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Indrek Sell, Polina Degtjarenko, Ott Luuk, Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Holm, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ning Asko Lõhmus.

ELF/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.