Detsembri Eesti Loodus: punahirved ja Karula rahvuspark

Kuupäev:

EL12_kaas_2013.inddSelle aasta viimase numbri esikaanel on punahirv, Eestis vähearvukas ja paigutine, kuid siiski väga hästi kohastunud loom.
Teine pikem teema on Karula rahvuspark, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. Ka intervjuu on Karula-keskne: rahvuspargi esimest ja ühtlasi viimast direktorit Pille Tomsonit on küsitlenud Toomas Kukk.
Veel kirjutatakse detsembinumbris Eestis seni kõige suurimast lõhekalast. Nimelt on Kalle Kroon teinud kindlaks meie suurima seni püütud lõhe tegeliku raskuse, mis osutus teadaolevast ligi kolmandiku võrra väiksemaks. Ajaloolane Aarne Ruben kirjeldab aga nõidade ja ilmastikunähtuste suhteid.
Pärandkultuuri aasta artiklisarja viimases kirjutises on vaatluse all sarja autoritele kõige südamelähedasem valdkond: metsandus. Ühtlasi saab tutvuda Eesti Looduse neljateistkümnenda fotovõistluse auhinnatud töödega. Tutvustame lühidalt ka tuleva aasta puud paakspuud ning jätkame rubriigiga „Mikroskoop” (küsimused leiab ka meie FB-i lehel). Lõpetuseks leiab ajakirjast 2013. aasta registri.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...