Detsembri Eesti Loodus: punahirved ja Karula rahvuspark

Kuupäev:

EL12_kaas_2013.inddSelle aasta viimase numbri esikaanel on punahirv, Eestis vähearvukas ja paigutine, kuid siiski väga hästi kohastunud loom.
Teine pikem teema on Karula rahvuspark, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. Ka intervjuu on Karula-keskne: rahvuspargi esimest ja ühtlasi viimast direktorit Pille Tomsonit on küsitlenud Toomas Kukk.
Veel kirjutatakse detsembinumbris Eestis seni kõige suurimast lõhekalast. Nimelt on Kalle Kroon teinud kindlaks meie suurima seni püütud lõhe tegeliku raskuse, mis osutus teadaolevast ligi kolmandiku võrra väiksemaks. Ajaloolane Aarne Ruben kirjeldab aga nõidade ja ilmastikunähtuste suhteid.
Pärandkultuuri aasta artiklisarja viimases kirjutises on vaatluse all sarja autoritele kõige südamelähedasem valdkond: metsandus. Ühtlasi saab tutvuda Eesti Looduse neljateistkümnenda fotovõistluse auhinnatud töödega. Tutvustame lühidalt ka tuleva aasta puud paakspuud ning jätkame rubriigiga „Mikroskoop” (küsimused leiab ka meie FB-i lehel). Lõpetuseks leiab ajakirjast 2013. aasta registri.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...