Eesti Loodus novembris: Soomaa 20 ja maailma pärandipaigad

Kuupäev:

EL11_kaas_2013.inddEesti Looduse novembrinumber pakub lugejatele erakordseid loodusväärtusi nii meilt kui ka maailmast. Põhiteemana on kõne all ainulaadne piirkond kogu Euroopas: Soomaa, mis on kakskümmend aastat olnud rahvuspark. Soomaa nime saamislugu meenutab Hans Trass, ajalukku vaatab oma kirjutises ka Uudo Timm; Algis Martsoo kutsub aga Soomaale ka siis, kui seal parasjagu ei ole iseloomulikku viiendat aastaaega.

Maailmas kõrgelt hinnatud looduspaikadest ja UNESCO maailmapärandi komitees viimase nelja aasta jooksul tehtud tööst kirjutavad Urve Sinijärv, Ülle Reier ja Nele Ingerpuu. Mitmest Euroopas leiduvast maailmapärandipaigast on teinud ülevaate Toomas Jüriado.

Soomaa teema jätkuks tasub lugeda usutlust Hollandi rabade uurija Gert-Jan van Duineniga, kes rõhutab Eesti rabade väärtust: me saame nende üle uhked olla. Pärandiaasta sarjas tutvustavad Lembitu Tverdjanski, Triin Kusmin ja Jürgen Kusmin kogukonna ühiskasutuses olnud pärandkultuuriobjekte. Üks pärandkultuuriobjekt – Saesaare vesiveski ja pais – on vaatluse all ka Kalle Krooni kirjutises. Autor peab vajalikuks paisjärv kaotada ja allavoolu lasta. Seevastu Rein Kalle vaatleb seda plaani keskkonnaameti seisukohalt: enne tasub põhjalikult järele mõelda ja kogukonnaga aru pidada.

„Aasta puu” rubriigis saab teada, kas lodjapuu nime puhul on tegu põlise soome-ugri tüvega või on selles tunda sajanditaguste botaanikute nime-eelistusi. Loomahuvilistele kirjutab Karl Ander Adami aga Kalevipoja kuuekäisest – siilidest. Kindlasti tasub ajakirjas peatuda rubriigil „Mikroskoop”; vastuseid sealsetele küsimustele ootame hiljemalt 1. detsembriks.

Otsi ajakirja poodidest või soeta uus number digiajakirjana!

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.