Eesti Looduse jaanuarinumbris: kaelus-turteltuvi, talvine aialinnuvaatlus, tehisallikad, Rail Baltic ja loodus

Kuupäev:

EL1.inddJaanuarinumbris on vaatluse all üks tänavustest aasta liikidest: kaelus-turteltuvi, keda võib Eestis kohata aasta ringi. Tegu on Eestis võrdlemisi uue sulelisega: ta on siin pesitsenud kõigest pool sajandit. Liiki tutvustava kirjutise juurest leiab veel õpetuse, kuidas ära tunde Eestis kohatavaid tuviliike, ning üleskutse edastada turteltuvide vaatlusandmed EOÜ-le.

Loodushuvilised saavad jaanuari viimasel nädalavahetusel kaasa lüüa talvisel aialinnuvaatlusel, mille juhendi ja vaatlusankeedi leiab sel korral ka Eesti Loodusest. Möödunud linnuaasta võtab aga kokku Tarvo Valker, kes meenutab tavapäratult varajast linnukevadet ja rekordilist sügisrännet. Ent sulelistest tuleb juttu ka märksa murelikumast vaatenurgast: väga nakkav linnugripp on endiselt päevakorral, sest haigus võib iga hetk Eestisse jõuda.

Teravaid teemasid on sel korral päris mitu, sest mure Rail Balticu projekti ja Eesti metsade tuleviku pärast on suur. Rail Balticu sobitamisest loodusmaastikku kirjutab Mati Kose. Ta on seisukohal, et metsasügavustesse ja sooservadesse surutaval raudteel on liiga ränk hind.

Tarmo Tüüri käest uurime, miks pole keskkonnaühendused rahul metsaseaduse muutmisega. Raul Rosenvaldilt küsime, kui palju Eestis metsa juurde kasvab ja kui palju võiks raiuda.

Avastuslikku põnevust pakuvad kindlasti ka lood Ida-Virumaa tehisallikatest, Ohepalu põllukiviteest, Puutli puukirikust, Lõuna-Ameerika ljaanodest ja Raagi männist Muhumaal. Paraku võib arvata, et sel väärikal puul jagub elujõudu vaid mõneks aastaks.

Jaanuarinumbris on peatoimetaja Toomas Kukk usutlenud Tartu ülikooli rektorit Volli Kalmu. Muu hulgas on kõne all ülikoolide edetabelid, TÜ struktuuri muutmine ja ülikoolidevahelise koostöö õnnestumine, aga ka mõte liita maaülikool ja TÜ ning TÜ järgmiste aastate sihid.

Veel mõnel kuul jätkub looduspiltnikele ja pildivalijatele mõeldud tööjuhendite sari. Seekord annavad Arne Ader ja Urmas Tartes nõu, kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid. Mikk Männiste kirjutisest saame aga teada, mismoodi kasutada hirveliha.

Meil on ka e-ajakiri, mida saab soetada Loodusajakirja e-poest!

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Põlengud kujundavad kooslusi

Tekst: PILLE TOMSON Aastal 2021 siseministri määrusega kinnitatud „Maastiku kontrollitud...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...