“Eesti ja meie sarnased ülikoolid jooksevad kõvasti, et püsida edetabelites paigal. Ent edetabeli positsioon ei saa
olla ülikooli toimimise põhieesmärk või ülesanne. On mõned ülikoolid, mis on oma arengukavades pannud
kirja, et tahavad olla näiteks esimese saja hulgas. Aga väikestes ühiskondades, väikestes kultuuriruumides on
ülikoolil palju muid ülesandeid, mida edetabelid ei arvesta.
Meil aitaks edetabelis tõusta kindlasti see, kui muutuksime täiesti ingliskeelseks, võtaks praegusega võrreldes vastu poole vähem tudengeid ning vaja oleks ka kümme korda rohkem raha.
Kui teha kaht esimesena nimetatut isegi praeguse rahahulgaga, tõuseksime edetabelites päris kõvasti. Aga see pole Eesti ülikooli, rahvusülikooli eesmärk. See oleks liiga kitsas vaade.”
Kas kõik ülikooli vastu võetud õppurid on võimelised selle lõpetama? Mitu ülikooli Eestisse või Tartusse mahub? Mis võiks olla Tartu ülikooli järgmise viie aasta põhieesmärgid? Neil ja teistel teemade on TÜ rektori Volli Kalmuga arutlenud Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Loe täispikka intervjuud siit:
EL17-01_intervjuuKalm
Eesti Looduse jaanuarinumbris veel:
– aasta linnu kaelus-turteltuvi arvukus on Eestis viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud, erinevalt Euroopast keskmiselt.
– Ida-Virumaa kaevandusala kummalised veekogud ehk Kuidas on tekkinud tehisallikad
– Kas Rail Balticu praeguse projekti puhul on tegu vähemalt loodushoidliku raudteega? Paraku mitte!
– Kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid?
– Linnugripp on endiselt päevakorral.
– Puutli puukiriku lugu.
– Ljaanode vapustav eluküllus.
– Tulekul on talvine aialinnuvaatlus: ankeedi leiab ajakirjast!
Eesti Loodust on võimalik lugeda ka digiajakirjana, mida saab soetada meie e-poest!
