Eesti Looduse novembrinumber annab ülevaate meie maavaradest

Kuupäev:

thumbnail of EL11_2021Mardikuul tuletame meelde, milliseid maavarasid Eestis leidub.
Alvar Soesoo kirjutab metallidest ja sellest, kuidas rohepööre paneb maailma proovile.
Tiit Kaasik uurib, kauaks jätkub meil ehitusmaavarasid.
Intervjuust Tartu ülikooli rakendusgeoloogia professori Alar Rosentauga saab lugeda, mis tööd teeb maavarade komisjon ning kuidas võiks näha välja liiva-kruusa ringmajandus.
Raimo Kõlli selgitab muldkatte talitluse tähtsust. Jaanus Terasmaa kutsub üles allikaid kaardistama. Raimo Pajula kirjeldab meie ühe suurima sooala Läänemaa Suursoo kujunemist ja taastamistöid.
Veel saab lugeda järvi mõjutavast fosforist ja lämmastikust ning õpilastest, kes on saanud võimaluse olla teadlase töövari.
Juhani Püttsepa kodumaine reisikiri viib Raudvere Takjamäele, Karl Adami meenutab talvist Riisitunturi rahvusparki.
Uurime, kuidas saab hobiaednik hoiduda turbast ja mineraalväetistest ning millistes Eesti paikades ammutatakse mineraalvett.
Osta värske number SIIT 

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.