Eesti Looduse juuni-juulinumbri kaaneartikkel tutvustab aasta looma ilvest: Raido Kont vaatleb suurkiskja igapäevast tegutsemist eelkõige telemeetria abil saadud andmete põhjal ning Mall Hiiemäe meenutab ilvese osa regilauludes ja muinasjuttudes. Ilvese looduslik vaenlane on üksnes inimene ning küttimine on olulisim ilvese arvukust mõjutav tegur. Rahvapärimusest on teada, et kütitud ilvestest on tehtud ka ilvesepraadi.
Vee-elustikku käsitleb kaks pikemat kirjutist: Mati Martin vaatleb vesikirpude mitmekesisust ning Kairi Käiro jt paisutamise ja õgvendamise mõju Eesti vooluvete suurselgrootute liigistikule. Selgub, et suurselgrootud ei ole väärtuslikud mitte üksnes keemilise reostuse, vaid ka paisutamise ja jõgede õgvendamise mõjude hindamisel.
Rein Kalamees kirjeldab Euroopa kuivade nõmmede olemust ja levikut Eestis: tüüpilisel nõmmel peab kasvama kanarbik; meie tingimustes püsivad sellised kuivad liivased kohad üksnes inimtegevuse tulemusena. Meie taimkatteteaduses on nõmmede hulka arvatud ka kuivi niidukooslusi, mis tegelikult peaksid kuuluma teistesse taimkattetüüpidesse.
Triin Nõu on usutlenud filmirežissöör Joosep Matjust. Matkarada viib seekord risti-põiki läbi Eesti: augustis avab RMK lääne-kirdesuunalise matkateeharu, mis võimaldab jõuda Matsalust Peipsi põhjakaldale. Hendrik Relve reisilugude sarjas on seekord juttu Mongoolia stepiloomadest. Loodusfotograaf ja -huviline Karl Adami mõtiskleb droonide kasutamise eetiliste aspektide üle. Eesti juubelile pühendatud rubriigis „Sada rida Eesti loodusest“ meenutab Andrus Kivirähk omi kokkupuuteid loodusega Mustamäel. Tööjuhenditest leiab aga soovitusi, kuidas pruukida põdrakanepit. Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, kas Siberi imekivi tšaroiit on radioaktiivne.