Harjumaale luuakse kaua oodatud looduskaitseala

Kuupäev:

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks kliimaministeeriumi esitatud eelnõu, millega moodustatakse Sõrve looduskaitseala ja kehtestatakse selle kaitsekord. Kaitseala moodustamise eesmärk on tagada loodusväärtuste kaitse terviklikul loodusmassiivil. Ettepaneku tegi Harku vald.

„Kogu Harku vald on tänast otsust pikki aastaid oodanud ja see on nii meile kui ka meie headele naabritele väga oluline, kuna riikliku kaitse alla võetav ala on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel. Esimesed sammud selle suunas tehti juba pea kakskümmend aastat tagasi ja selle eesmärgi nimel on vallavalitsuse ja vallavolikogu erinevad koosseisud järjepanu töötanud ning selle taga on alati olnud meie kohaliku kogukonna tugev toetus.“ avaldas heameelt Harku vallavanem Katrin Krause.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on I kaitsekategooria merikotkas ja II kaitsekategooria karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, kanakull, soomurakas, jumalakäpp, kõdu-koralljuur, pruun raunjalg, põõsasmaran jpt.

Sõrve looduskaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas. Kavandatava looduskaitseala territoorium on juba osaliselt kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana – kokku 102,5 ha.

Looduskaitseala planeeritav pindala on 2257,5 hektarit. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit – Sõrvemetsa koosneb kahest lahustükist 19,3 ha ja 17,3 ha, Muraste raba 194,9 ha, Mustalepa 102,1 ha, Sõrve 501,8 ha ja Tugamanni 488,0 ha. Kaitsealal on üks piiranguvöönd ja sinna jääb 934,1 ha. Eramaid on kaitsealal 866,1 ha. Varasemalt kaitse all olnud olemasolevatest püsielupaikade sihtkaitsevöönditest läheb eramaad sihtkaitsevööndisse 41,3 ha. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 273,3 ha ja piiranguvööndisse 551,5 ha.

Kaitseala valitseja nõusolekul on eelnõu kohaselt piiranguvööndis lubatud näiteks ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale; lageraie hall-lepikutes pindalaga kuni 1 ha; veerraie kuusikutes kuni 2 ha; aegjärkne ning häilraie pindalaga kuni 2 ha. Kaitseala piiranguvööndis on keelatud näiteks maavara kaevandamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi, väetise kasutamine, v.a õue- ja põllumaal. Kaitseala sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul eelnõu järgi lubatud näiteks olemasolevate rajatiste hooldustööd ja olemasolevat maaparandussüsteemide hoiutööd. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud näiteks majandustegevus; ehitise püstitamine, välja arvatud tee või tehnovõrgu ning tootmisotstarbeta rajatise püstitamine ja loodusvarade kasutamine.

Ettepaneku Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitas Harku vald 25. juunil 2006. aastal. Aastatel 2009-2017 selgitas keskkonnaministeerium Sõrve looduskaitseala moodustamise võimalikkust. 2017-2018 tellis Harku vallavalitsus Sõrve looduskaitseala kohta uuringud üheksas valdkonnas, kus osales 12 eksperti. Uuringute tulemusel leiti palju väärtusi, mida ei olnud veel kirjas keskkonnaregistris. Andmed kanti registrisse ja Sõrve ala nimetatakse üheks parimini läbi uuritud loodusalaks Eestis. 13. detsembril 2022. aastal esitas keskkonnaminister valitsuse istungile valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu. Toona jäi määrus vastu võtmata, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovis oma ettepanekuga loodavast Sõrve looduskaitsealast jätta välja kolm geoloogilise uuringu loa taotluse ala kogupindalaga 177 hektarit. Selle tulemusena tekiks uuringuala kaevandamisel lõpptulemusena umbes 1,5 km pikkune ja 1 km laiune ala, kus mets oleks maha raiutud ning pinnas eemaldatud. Harku vald on volikogu üksmeelse otsusega need uuringulubade taotlused juba kahel korral väga põhjendatult tagasi lükanud. Kliimaministeerium esitas Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu uuesti valitsuse istungi päevakorda käesoleva aasta novembris.

Harku vallavalitsus / Loodusajakiri

Jumalakäpp (Orchis mascula)on üks loodaval Sõrve looduskaitsealal kasvavatest haruldustest Foto: Toomas Kukk

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.