2024 on leostunud gleimulla aasta

Kuupäev:

Leostunud gleimuldade levik Eestis Allikas: Eesti maaülikool

Eesti maaülikooli mullateaduse õppetooli ja mullateaduse seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 sentimeetri tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont.

Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, korese- ja huumusesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ning kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.

Toimiva kuivenduse korral sobivad hästi põllu- ja rohumaadeks. Metsas on neil moodustunud sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistud. Metsamaana saab neid sobiva puistu koosseisu valiku korral kasutada ka kuivenduseta.

Nad moodustavad ligikaudu poole kõigist gleimuldadest ja on ühed kõige suurema levikuga mullad Eestis, hõlmates umbes 13% kogu muldkattest. Suurem osa neist (67%) on metsade all.

Aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.

Eelmised aasta mullad

2023 – leetunud muld; 2022 – tehismuld; 2021 – rähkmuld; 2019 – madalsoomuld; 2018- näivleetunud muld; 2017- leedemuld; 2016- rabamuld; 2015- peapealne muld; 2014- leostunud muld.

Eesti maaülikool / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Rändlinnud saabuvad!

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.