Kai Pungeriga vestelnud Piret Pappel
KAI PUNGER on sündinud 17.02.1945 Tartus. Lõpetanud Miina Härma 2. keskkooli (praegu Miina Härma gümnaasiumi) ja Eesti põllumajanduse akadeemia (praegu Eesti maaülikool) agronoomia erialal. Läbinud Tallinna pedagoogikaülikooli täiskasvanute hariduse keskuse pedagoogikakursuse.
Töötanud üle 55 aasta Tartu loodusmajas, juhendanud huviringe ja suunanud õpilasi koostama uurimistöid. Õpetanud pikalt lilleseadet. Osalenud maaelu väärtustava rahvusvahelise noorteühingu Eesti 4H töös. 2020. aastal pälvinud Tartu linna õpetaja elutööauhinna.
Olete nüüd olnud paar aastat pensionil, kuid töötasite üle 55 aasta Tartu loodusmajas. Kuidas te siia tööle sattusite? (Ajasime juttu Tartu loodusmajas Lille tänaval.)
Tartu loodusmaja on olnud tõesti minu ainuke põhitöökoht, mille kõrvalt olen õpetanud eri koolides loodusaineid – üldbioloogiat ja botaanikat. Käisin Tartus Vanemuise tänava koolis (praegune Mart Reiniku kool – P. P.), mulle meeldis kooliaias aiatööd ja katseid teha. Õpetaja Tiiu Kutti suunas mind loodusmaja aiandusringi Aino Ausmehe juurde. Uurisime väetiste mõju taimedele. Sarnaseid katseid nagu õpilasena tegin hiljem järele õpetajana oma õpilastega ja käisin koos nendega esitlemas nende uurimusi rahvamajanduse näitusel, mis olid vene keelde tõlgitud.aastast alustasin siin tööd õpetajana. 1964. aastast alustasin siin tööd õpetajana.
Kuidas teist sai õpetaja?
Tänu Jaan Eilartile. Tema koos Tiiu Kuttiga alustas roheliste maskide liikumist ja nad leidsid ühe tüdruku, kes sellest huvitus. Esimesed tegevused siin majas olidki seotud roheliste maskidega. (Liikumise nimetus on pärit Holger Puki lasteraamatust – P.P.) Loodusmajas oli ka väga hakkaja direktor Edgar Toots. Ta soodustas igati noorte tegevust ja lõi ise kaasa.
Kas see oli poolsalajane liikumine?
Me tegutsesime delikaatselt. (Naerab.) Õpilased tegutsesid ja õpetajad aitasid kaasa. See kestis tükk aega. Rohelised maskid õppisid tundma loodust: taimi, puid-põõsaid. Kogu liikumine algaski Tartus 10. kooli juurest ja oli mõeldud parkide ja linnalooduse kaitseks. Meie kooli lähedal oli Vanemuise tänava park ja lisaks kooliaed. Lähedal asus ka Miina Härma kool. Sealgi oli tubli bioloogiaõpetaja Maila Kivisalu ja kooliaed. Aedu küll kahjuks pole enam ammu alles. Nüüd asub 10. kooli aia kohal mitmekorruseline elamu. Ka Härma kooli aeda pole enam. Ja koolidele ehitatakse peenrakaste.
Praeguse uue loodusmaja asemel oli ka väike maja. See polnud ju ehitatud noorte naturalistide jaamaks, vaid oli väike elumaja?
See oli väike maja, neli toakest. Loodusmaja kolis mitu korda, kuna lapsi tuli juurde, ruumi oli juurde vaja. Minul õnnestus jääda kolimiste kiuste keskmisesse tuppa. See oli nagu nõiakamber, seal rippusid kuivavad taimed, hundinuiad, igasugused viljad. Aga lastele meeldis seal väga. Otsatoas oli õpetaja Tiiu Hansen. Temal rippusid seal pilliroost ja muust looduslikust materjalist tehtud kroonid. Osa neist anti lõpuks vist muuseumi. Suur töö oli tehtud, kahju oli ära visata, kui kolisime.
Direktor Edgar Toots aitas kujundada Lille tänava vana väikese maja ümbruse haljastuse. Meil oli siin nõmmemaastik nõmmetaimedega, kenasti kasvama läinud. Ka sellest oli kahju loobuda, sinna ehitati elumaja.
Kui õpetada loodust tundma, ongi rohkesti taustatööd ja tööd peab palju tegema.
Taustatööd on palju küll. Lapsed tulid tol ajal hästi kaasa. Näitasime mingid taimed kätte, et sellest liigist hakkame midagi tegema, siis nad läksid ise, näiteks koos vanematega, ja tõid materjali kohale. Praegu on natuke teised lood. Aga lastel ongi nüüd palju tegevust ja vähe vaba aega. Neil on praegu kõik võimalused.
Milline on olnud teie õpetamisfilosoofia? Kas vaja on õpetada tundma liike või lihtsalt näidata, et loodus on tore?
Sellega on nii ja naa. Lapsed on erinevad. Mõned on võimelised juba üsna väikesest saati määramistunnustesse süvenema. Nemad õpivad kiiresti põhjalikult loodust tundma. Aga kui on näha, et see ei sobi, siis tuleb minna lihtsama looduse tundmise ja kogemise peale.
Lapse tasandile tuleb minna. Mõnikord on vaja ronida koos temaga laua alla, kui nii paremini sobib. Asjad olid ka varem sellised ja on praegugi. Alati on olnud lapsi, kes vajavad erilist suhtlusviisi ja õpetaja peab suutma seda pakkuda.
Teie suur armastus on olnud lilleseade.
Siin majas juhtus nii, et Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond korraldas 1980. aastatel lilleseadekonkursi. Kolm või neli inimest saadeti Tallinna kultuuritöötajate täienduskooli lilleseadet õppima. Mina sattusin nende hulka. 1980ndate lõpus käisime juba Soomes staadioni kujundamas võistluse jaoks ja tegime seadeid hotellifuajeesse. Ma hakkasingi selle alaga tegelema, ise õpetama. Lastel on ju põnev võistelda, aga võistlusel peavad olema ka auhinnad. Siis pidi hakkama projekte kirjutama ja raha taotlema.
Nii õnnestus mitu korda aastas korraldada lilleseadevõistlusi. Need olid põhjalikud, iga võistleja tegi kolm võistlustööd. Kodus tegid osalejad koduse töö mingi tähtpäevaga seotut teemal: jõulude ajal jõuluteemalise, lihavõtete ajal lihavõtteteemalise. Kindlate reeglite alusel: ette oli antud, kui palju peab olema taimset materjali, kui palju võib olla midagi muud. Õhtuti tulid teised lapsed ka appi, aitasid ettevalmistustöid teha. Näiteks sidusid raudosjasid traadiga üksteise külge. Tööd jätkus hiliste tundideni ja minu abikaasa vedas lapsed õhtuti koju laiali ja kui vaja, siis hiljem ka Tallinna võistlusele. Minu lilleseaderingi endiste õpilaste seas on mõned lilleäriomanikud, mõned töötavad lillepoes ja mõned õpetavad ise lilleseadet. Minu õpilased on olnud näiteks kolm õde Eva Torim, Liis Torim ja Anu Torim.
Olete osalenud ka 4H liikumises.
Selle põhieesmärk on edendada maaelu, rahvuskultuuri ja noorsootööd. 4H on rahvusvaheline lühend neljast H tähega algavast inglisekeelsest sõnast, mis tähendavad inimese terviklikku arengut. Head (pea) märgib mõtlemist, Heart (süda) sõpru, Hands (käed) isetegemist, Health (tervis) aga elustiili.
Käin seal vabatahtlikuna endiselt, et Tartumaal see päris ära ei kaoks. Maakonnas oli meil mitukümmend klubi, aga vahepeal kippus tegevus soikuma. Minu asemele tuli tegevust juhtima üks teine õpetaja Janika Hinto, aga tema jäi väikeste lastega koju. Nüüd pensionil olles mõtlesin, et aitan mõnd Tartu klubi oma tööd alustada, et 4H meil siin kandis päris ära ei kaoks. Karlova klubi ongi nüüd ametlikult asutatud. Suvel olin juba selle kooli lastega Võhandu puhkekeskuses laagris.
Millised looduslikud materjalid ja meisterdamistehnikad teile meeldivad?
Oleme palju teinud hundinuialehtedega. Kammi või kahvliga laial ajanud ja riputanud kuivama. Pärast tuleb seda niisutada ja seejärel saab teha igasuguseid asju. Sügiseti oleme teinud viljadest loomaskulptuure, pärast on lapsed enda tehtud loomale pidanud nime välja mõtlema.
Mäletan, et ühes laagris tegi iga laps lapitehnikas enda portree. See võttis meeletu aja. Kogu õhtune vaba aeg läks selle peale. Kõik see vaba aeg, mis praegu kulub nutitelefoni peale. Nemad istusid, õmblesid ja olid üliõnnelikud.
Igaks laagriks pidime midagi uut välja mõtlema. Ise otsima ümbrusest materjali. Näiteks saab puulehti korjata. Sel moel saab õppida herbaariumi tegema, taimeliike tundma õppida. Ja lõpuks teha ka kunsti või käsitööd, näiteks meisterdada nendest lehtedest pilt, kollaaž.
Te olete õnnelik inimene, saite juba üsna noorena aru, mis teile meeldib.
Jah. Jälle tänu heale õpetajale. Minu arvates need lapsed, kes asjasse väga süvenevad ja kellele loodus väga meeldib, seal on enamasti taga mõni hea õpetaja või vanemad. Paljud käivad lihtsalt uudistamas. Proovivad uut ringi, vaatavad mõned korrad ja kaovad ära. Eeskuju ja suunamine on hästi oluline.
Kui palju teil õpilasi on olnud?
Oi, kes seda oskab öelda! Rühmad olid küll kogu aeg täis. Mina tegelesin hästi palju praeguse Karlova kooli õpilastega. Sealt oli hea siia Lille mäele kõndida. Tegime tunde seal kooli juures ja ka siin pargis.
Mulle meeldis, kui õpilased alustasid siin algklassides ja läksid kuni keskkoolini välja, siis tegid suuri töid, näiteks koduaia kujundusprojekte ja suuri uurimistöid. Kooliümbruse õppekäikudel oli meil alati ka kultuurilugu plaanis. Ma olen ikka rohkem taimedega tegelenud ja uurimusi juhendanud. Uurimistöid teinud õpilastel oli pärast lihtne tudengina uurimusi teha. Nad oskasid näiteks viiteid kasutada.
Kas mõni õpilane on eriti meelde jäänud?
Liidia Rešetjuk, Marge Rattik, Kati Matjus, Ragnar Kekkonen ja paljud teised. Olevi ja Kalevi Kulli mõlemad esimesed uurimistööd said samuti tehtud siin majas. Ma olin ka siis õpetaja.
Tore lugu oli Ülo Niinemetsaga. Tema on oma esimesed tööd teinud loodusmajas.
Kas ta tegi lilleseadet?
Ei. (Naerab.) Tema uuris kalu. Niinemets oli algusest saati väike professor. Aga käekiri oli loetamatu. Töö oli tal väga hea. Aga vormistamiseks tuli ema appi võtta.
Käbid ja kännud. Loodusmajas on vist tekkinud omamoodi dünastiad, kindlad loodushuvilised perekonnad.
On tõesti, näiteks Adojaanid. Osa selliseid peresidd on ka omavahel sugulased. Ja Eesti on väike, ikka puutud kokku.
Kes sobib õpetajaks? Milline on hea õpetaja?
Peab olema tahtmine lastega tegeleda. Mida oled õppinud, milline on su ettevalmistus, see polegi nii oluline. Pead tahtma tegeleda ka väänkaeltega. Neid on igas klassis, igas rühmas. Tuleb meile ka siia, loodusmajja. Oluline on, et nemadki laiali ei jookseks ja hakkaks asja vastu huvi tundma. Neist võivad väga tublid uurijad saada.
Kuidas tegeleda väänkaelaga?
Kogu muu elu tuleks huvitavaks teha ja siis looduse tundmaõppimine sinna sisse põimida. Meil on olnud väga toredad laagrid. Palli- ja muude mängudega, nii et lapsed poevad või nahast välja. Palju muud tegevust ka. Ega ma siis ei õpeta kogu aeg putukaid ja taimi. Laagrilapsed pole enamasti samast klassist ega koolistki, tähtis on, et nad omavahel sotsialiseeruks, suhtleks. Õpiks käituma.
Kodudes ja vanematel jääb aega lastega olla järjest vähemaks. Väga paljudel on hoopis vanaemad, kes tegelevad. Vaatavad, et söök laual oleks. Ema või isa on Soomes või kusagil mujal. Just sellistel lastel on argisuhtlust väga vaja. Meil on loodusmaja köögis pliit, on tehtud piparkooke ja saiakesi jõulude ajal. Kui keegi lapsega kodus seda ei tee, siis on see talle suur elamus. Me soovime, et lapsed tahaks loodusmajja tulla, et neil oleks siin hea.
Kas varem selliseid probleeme ei olnud?
Ei. Need on uue aja probleemid. Ja muidugi mobiiltelefonid. Mina ei ole laagris kunagi lastel telefoni käest ära võtnud. Meil on lihtsalt nii palju tegevust olnud, et tal ei ole aegagi telefoni kasutada. Kas joonistamised või meisterdamised; kui sul asi jääb pooleli, siis õhtul lõpetad. Koju lähed sa ikka valmis töödega. Päevakava on meil alati olnud tihe ja see on kirjas seina peal. Nüüd oskavad lapsed telefoniga pildistada ja saadavad foto, aga varem nad lugesid emale helistades ette, mis plaanis on ja mida on tehtud.
Nad tahavad suhelda.
Jah. See on oluline.
Kas mõni vana aja probleem on nüüdseks unustuse hõlma vajunud? Või tuleb probleeme ainult juurde?
Ei tea. Keerulisemaks läheb. Varem oli meil siin kasvuhoone. Kui praegu teeb kõike aednik, siis varem tegime seda meie koos lastega. Lapsed tegid hea meelega, tahtsid teha. Praegu on mõni riides nagu Barbie, ta ei tohi end ära määrida. Varem olid lastel töökitlid: hea taimede eest hoolitseda ja looma sülle võtta. Siin on olnud kogu aeg merisead, hamstrid, kilpkonnad, küülikud. Isegi kilpkonnamunad on meil olnud. Nüüd on muidugi sisiprussakad ja raagritsikad ja muud moeloomad ka.
Oma lastele võtsin ka loomad. Mõtled küll, et ei too, aga niikaua kaubeldakse, et ikka võtad. Lastele võtsin rotid. Istusid ja vaatasid televiisorit, rott õla peal. Kass oli meil ka. Lapsed harjuvad loomade eest hoolitsema. See on tähtis. Praegu on lastelastel samuti küülikud, kassid ja koerad. Ainult muru niidab robot.
Milline võiks olla loodushariduse tulevik?
Kui perede praegune olukord püsib, siis on vajalik sotsialiseerumine, tuleb õpetada teistega koos olemist. Ma ei peagi programmi järgi iga päev õpetama midagi. Võib-olla hoopis meisterdan, käin siinsamas linnas väikesel matkal. Läheme Toomemäele, vaatame puid. Kuidas sa tänaval käitud ja mida sa seal näed, ka see on oluline ja sedagi peab õppima.
Hea oleks saada liikuda vabamalt. Et õpetaja ei peaks minema tingimata suure rühmaga, vaid võiks võtta ainult neli-viis õpilast. Uurimistöid ei saa suure rühmaga üldse teha. Sa näed, et õpilast huvitab mingi kitsam teema. Kuid millal temaga tegeleda? Lõpetad tema rühmaga ära, ruumi tuleb kohe teine rühm sisse.
Aastaid tagasi käisime koos loodusmaja inimestega Soomes ühes loodusmajas ekskursioonil. Seal oligi nii, et majas sai osaleda õppeprogrammides, kuhu võis tulla terve kool või mõned rühmad. Samas laps võis tulla ka üksi, talle sobival ajal ja saada juhendamist. Mõnele sobiks see hästi. Paraku meil sellist võimalust ei ole. Aga lapsed tõesti mõnikord tahavad lihtsalt õpetajaga suhelda.
Mis teile looduses meeldib?
Mina olen korilane. Igal pool näen midagi, mida saab kusagil kasutada.
Kas ilukorilane või toidukorilane?
Ikka mõlemat. Tänavu oli väga hea seeneaasta. Esmalt korjasin kukeseeni oma maja lähedalt mäe pealt. Siis tulid puravikud. Riisikateni ma ei jõudnudki. Mul ei olnud enam purke. (Naerab.)
Ma võin looduses ringivaatamisega ära eksida. Lähen murakale näiteks, aga näen midagi põnevat, siis ma enam üldse ei mäleta, kustpoolt ma tulin, ja võin hoopis teise tee peale välja jõuda.
Kas päris metsa ei ole siiamaani jäänud?
Ei, aga ma ei ole päris üksinda käinud ka. (Naerab.) Aga samasugustega nagu ma ise, kes ka midagi korjavad, nendega koos olles jõuad tõesti mõne teise maantee peale välja, kui alguses plaanis.
Kui hästi te taimi tunnete?
Piisavalt. Aga osa neist ununeb. Olen käinud kogu keskkooliaja tolleaegse zooloogia ja botaanika instituudiga välitöödel taimkatet kaardistamas. Seal õppisin kõvasti. Neil oli sellised kohad, kuhu pääses ainult piirivalve loaga. Mul oli väga põnev seal käia, näiteks Nõva ümbruses ja saartel. Professor Viktor Masing oli minu suur lemmik. Ta tundis niivõrd hästi loodust, mitte ainult taimi, vaid ka linde ja putukaid.
Mis on teie lemmiktaim?
(Kõhistab naerda.) Raske öelda. Ma olen katsetanud väga paljude kodus kasvatatavate taimedega. Mul oli üle 80 toataime. Mansardkorrusega maja, aknaid on palju. Ja iga aknalaua keskele peab jääma vaba ruum, et kass saaks välja vaadata. Aga viimasel talvel hakkasid mitmed taimed kiduma. Ma ei ole tänavu ühelgi pikal reisil käinud, olen üsna nõutu. Ilmselt on soojus- ja valgustingimused sellel aastal olnud teistsugused.
Elate Tartust väljas. Mis on teie hobid?
Hobi ja töö on siiamaani ühildunud. Head lapsed on olnud. Mulle väga meeldib õpetada. Head õpetajad on olnud, kellega on olnud koostöö, nad olnud väga tublid ja väga asjast huvitunud. Väga hästi on läinud. Mul on kaheksa lapselast. Kõik on väga aktiivsed. Teevad sporti, tegelevad muusika ja tantsuga. Laste ja lapselaste muusikahuvi ja -geenid on ilmselt mehelt, tema oli absoluutse kuulmisega. Mulle meeldib reisida. Õnneks on lapsed samasugused. Kui näiteks lapselapsed on spordivõistlustel, siis võetakse vanaema ka mõnikord kaasa. Itaalias olen käinud mitu korda, Hispaanias korduvalt.
Kas teile meeldib soojemasse kliimasse reisida?
Noh, eks meeldiks mujale ka, aga nad sindrid ei lähe. (Naerab.)
Mis reisides huvi pakub?
Mina uurin alati kultuuriloo kohta. Alati olen ka kõik loomaaiad ja akvaariumid läbi käinud. Näiteks Madeiral on võrratult tore botaanikaaed. Mulle üldse meeldib, kui eeltöö on tehtud. Uurin alati kodus kõik välja. Mu kaks tütart on erinevad, üks teeb samamoodi põhjaliku eeltöö, aga teine on kunstnikuhing: tema tahab lihtsalt kulgeda, küll kohapeal vaatame. Siis ma võtan teatmeteosed kaasa ja proovin sihtkohas leida, mis meeldiks endale ja lastele.
Te olete väga õnnelik inimene. Teil on vedanud elukutsevalikuga, teil on vedanud inimestega enda ümber ja lastega.
On tõesti vedanud. Kui ainult tervis vastu peaks.
Tartu loodusmajal täitus tänavu 70 tegevusaastat.
Tartu loodusmaja huvikool on välja kasvanud 1953. aastal loodud Tartu linna noorte naturalistide jaamast. Huvikool kuulub rahvusvahelisse programmi Roheline Kool ning UNESCO ühendkoolide võrgustikku ja Eesti huvikoolide liitu. Eesti teadushuvihariduse liidu asutajaliige.