arvu suurenemist ruudus (0–122 liiki) Allikas: Eesti ornitoloogiaühing
Mullu märtsis kuulutas Eesti ornitoloogiaühing välja kolmanda haudelindude levikuatlase koostamise välitööd, mida on planeeritud teha aastail 2025–2030. Võrreldes eelmise atlasega (välitööd 2003–2009) on peamiselt muutunud andmete kogumise põhimõte: paberkaartidelt ja -ankeetidelt on suuresti üle mindud digitaalsele andmesisestusele. Töö seisust annavad ülevaate Andrus Kuus ja Andres Kalamees atlase toimkonnast.
Liigi pesitsuskindlust atlaseruudus hinnatakse tõusval skaalal: võimalik, tõenäoline ja kindel pesitseja. Esialgsetele andmetel on 2025. aastal tehtud vaatlusi, kus pesitsuskindluse hinnang on „võimalik“ ja enam („tõenäoline“ või „kindel“), 141 340 ning liike märgitud pesitsejana 225. Võrreldes eelmise atlase esimese välitööaasta sama perioodiga (26 313 vaatlust) on vaatlusi küll tunduvalt rohkem, kuid neid ei saa otseselt võrrelda – vaatlejad on koondanud oma aasta vaatlused ning iga vaatleja esitanud ühe liigi kohta ühes ruudus ainult ühe kande aastas – suurima tuvastatud pesitsuskindluse koodiga. 2025. aasta vaatluste arv pole lõplik. Kõik vaatlused pole veel üle kontrollitud ja mõni neist võib välja langeda. Teisalt ei sisalda andmestik veel mitme seireprojekti tulemusi, mille saab lisada pärast asjaomaste kokkuvõtete ilmumist.
Kaastööliste aktiivsuse võrdluseks eelmise atlasega sobib ehk kirjete arv, kus kirjeks pidada ühe liigi pesitsuskindlust ühes ruudus. Selliseid kirjeid oli 2025. aastal 54 160 (eelmise atlase esimesel välitööaastal 23 707). Seega on vaatlejate aktiivsus tunduvalt suurenenud, mille põhjuseks võib olla nii üldine linnuhuvi kasv kui ka põnevate ajakohaste sisestamisvõimaluste lisandumine.
Esialgsete tulemuste põhjal on uurituse tase praegu hoolimata vaatluste väga suurest hulgast kokkuvõttes siiski madal (vt joonist) ja ees ootav tööpõld lai. Andmeid on saadud suure osa atlaseruutude kohta, kuid paljudes neist on seni registreeritud ainult vähesed liigid. Liikide kindla pesitsuse andmeid on vähe, valdavalt on vaatlejad kirja pannud võimaliku pesitsemise. Maakondadest on selgelt kõige paremas seisus Läänemaa ning Hiiu- ja Saaremaa.
Lähtudes eelmise atlase kogemustest, oleme liikide arvu puhul kasutanud skaalat 1–45, 46–70, 71–90 ja üle 90 liigi, pidades ruute vastavalt puudulikult, keskmiselt, hästi ja väga hästi uurituteks. Võrdlus eelmise linnuatlase esimese välitööaastaga (2004) näitab, et esialgsetele tulemustele tuginedes on uue atlase esimesel aastal märkimisväärselt vähenenud täiesti uurimata ruutude arv. See on väga positiivne ja näitab vaatlejate aktiivsust, kuid samas on enamik ruute jäänud puudulikult uurituks ning hästi uuritud ruutude osakaal ei ole kuigivõrd suurenenud. Teisisõnu tuleb eelolevatel atlaseaastatel teha ruudus kindlaks rohkem liike ja nende pesitsusi. Selleks soovitame peale juhuvaatluste viibida mõnes konkreetses ruudus kauem, käia eri elupaikades (ka öösiti) ning võimaluse korral samas piirkonns korduvalt, et saada rohkem teavet liikide pesitsuskindluse kohta.
Kutsume kõiki linnu- ja loodushuvilisi üles tulema atlase kaastöölisteks. Linnuatlase välitöödes kaasalöömise info (juhendid, ringkirjad jms) on esitatud ornitoloogiaühingu atlase veebilehel https://eoy.ee/atlas. Atlase töid toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri