Ken Kalling
Nii algab Oskar Lutsu „Kevade“ kolmas peatükk, milles Teele uurib Arnolt, miks jõudis too koolimajja alles pärast seda, kui „tunnid olid juba alanud“. Õnneks ei olnud tegemist sarlakitega, millest ei pruukinudki terveks saada. Vestluse käigus selgus ka, et tõbi hakkab külge neile, kes seda kardavad, ning et selle vastu aitab kadakasuits.
Streptokokk-nakkus
Kuigi sarlakeid põhjustavad streptokokid olid juba tuntud ning neid oli leitud ka haigete kõrist, ei olnud selle tõve tekitaja „Kevade“ ilmumise ajaks Eestis veel teada. Samal ajal (1913. aastal) ilmunud Peeter Hellati raamatus „Tervise õpetus“ on tõdetud: „missugune häda idu on, pole veel kindel“.
Varane bakterioloogia nimelt eeldas haigustekitajate levikut veres, aga streptokokid pesitsevad limaskestadel. Sealt, sh sarlakihaigete kurgust, oli neid leitud juba 1880. aastatel. Otsene seos osati siiski luua alles 20. sajandi alguses, sest mitte alati ei pruugi kurgus leiduvate batsillide tõttu kujuneda sarlakite sümptomid.
Nüüd teame, et sarlakeid põhjustab Streptococcus pyegenes. Sama batsill on süüdi ka farüngiidi (neelupõletik), roosihaiguse (erüsiipel,, nahapõletik) ja veel mõne, sh eluohtliku tõve, näiteks toksilise šoki sündroomi tekkes. Haigusnähte tekitavad streptokokkide toodetud eksotoksiinid: need toimivad antigeenidena, mille tõttu vabanevad tsütokiinid. Sarlakid läbipõdenu omandab tõve suhtes antitoksilise immuunsuse.
Sarlakid on äge nakkushaigus, mille põhisümptomid on kurgupõletik ja peenesõlmeline lööve nahal, aga ka palavik, peavalu, nõrkus ja oksendamine. Nakkust levitavad haiged põdemise esimestel päevadel, kuid inimene võib olla nakkusohtlik isegi paranemisfaasis, mitu nädalat hiljem. Peiteperiood on üks päev kuni seitse päeva. Haigus levib õhk-piisknakkuse teel, ent ka esemetega. Nagu minevikus, on haigestumise kõrgaeg sügisel ja talvel, kui haigestuvad eeskätt kolme- kuni seitsmeaastased lapsed.
Sarlakid on äge nakkushaigus, mille põhisümptomid on kurgupõletik ja peenesõlmeline lööve nahal. Lööbega hakkavad haigestunu põsed õhetama, nina-suu kolmnurk jääb seejuures lööbevabaks. Foto: WELLCOME IMAGES / WIKIPEDIA