Birgit Vajak
Tänavusel õpilaste teadusfestivalil oma uurimistöid esitlenute hulgast on pälvinud laiemat tähelepanu Kadrioru Saksa gümnaasiumi abituriendid Birgit Vajak ja Marleen Viir, kes võtsid luubi alla eesti räpparite sõnakasutuse nende lüürikas.
Räpp on Eestis järjest populaarsem levimuusikastiil, kus teksti esitatakse muusika saatel kõneliselt lauldes. Räpparid kirjutavad enamasti oma tekstid ise, ammutades inspiratsiooni elust. Seetõttu on nende laulusõnad tihti tavapärasest tooremad ning peegeldavad ilmekalt ühiskonna valupunkte. Uurimistöö „Eesti räpparite sõnavara eripärast“ põhieesmärk oli välja selgitada, millised on räpis kasutatava emakeele väljendusviisid.
Uurimistöö idee saime töö juhendajalt Kadrioru Saksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajalt Piret Järvelalt. Töö käigus uurisime lähemalt räpi ajalugu, eelkõige selle modernse versiooni ja hiphopi subkultuuri sündi 1970. aastate New Yorgi Bronxi linnaosas. Samuti tutvusime selle muusikastiili leviku algusaegadega värskelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Teoreetilise tausta hulka kuulus ka populaarsuse ja mitmekesisuse alusel valitud kümne eesti räppari (Arop, Suur Papa, Beebilõust, Estoni Kohver, Genka, nublu, pluuto, Reket, säm ja villemdrillem) tegevuse ja meediakajastuse kokkuvõtlik tutvustus ning eesti keele sõnavara liigenduse kirjeldus.
Marleen Viir (vasakul) ja Birgit Vajak (paremal) koos juhendaja Piret Järvelaga õpilaste teadusfestivalil oma uurimistööd tutvustava stendi ees. EESTI TEADUSAGENTUUR
Toetamaks hüpoteesi, et räpp on noorte seas populaarne muusikastiil ning sisaldab nende arvates rohkelt roppusi ja slängisõnu, tegime klassikaaslaste seas küsitluse, mis kinnitaski mõlemat oletust. Seejärel valisime igalt muusikult kolm populaarsemat laulu, võimaluse korral artisti karjääri eri ajajärkudest ning küllaltki värvika sõnakasutusega. Et tekste analüüsida ja omavahel võrrelda, koostasime iga laulu kohta eraldi Exceli tabeli ning liigendasime sõnavara eripärad varem kindlaks määratud värvikoodide järgi. Saadud tulemuste põhjal koostatud tabelitest võib näha sõnavara eripärade esinemissagedust nii artistide kaupa kui ka lauluti eraldi.
Selgus, et analüüsitud laulusõnades leidub valitud sõnavarast kõige rohkem laensõnu (54%). Järgnevad slängisõnad (24%), mida ka küsitluse järgi arvati pigem tihti ette tulevaks. Ent hüpotees, et räpitekstid sisaldavad rohkelt vulgarisme ja sõimusõnu, ei leidnud kinnitust. Vulgarismid hõlmasid kolm ja sõimusõnad ainult ühe protsendi uuritud sõnavarast.
Uurimistöö pälvis õpilaste teadusfestivalil peale külastajate suure huvi ka eesti keele instituudi eriauhinna.
Tutvu portaaliga miks.ee, mis ärgitab noori tegelema teadusega ja avastama maailma, pakkudes inspireerivat sisu ja arendavaid materjale.
Artikkel ilmus Horisondi 4/2025 numbris.