Tigusid saab nüüd nuhvli abil tundma õppida

Kuupäev:

Teoaabits1 Teoaabitsa_avang1

Ajakirjal Eesti Loodus valmis esimene omataoline mobiilirakendus, millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid. Google Play veebipoest tasuta allalaetav ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötav rakendus „Eesti Looduse teoaabits“ aitab määrata ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaatigu.

Tigude liigid on äpis jagatud kolme alagruppi vastavalt koja kujule ja mõõtmetele (alustades suuremast). Kuhikja ja lapiku kojaga teod on järjestatud koja maksimaalse laiuse ning pikliku kojaga teod koja maksimaalse kõrguse alusel.

Liigikirjelduste kõrval pakuvad „Eesti Looduse teoaabitsas“ määramisabi suurepärased Henn Timmi tehtud fotod ja Jaanika Sokmani joonistused erinevate tigude kodadest. Ühtlasi on aabitsas eraldi pildiliselt lahti seletatud kodade peamised liigitunnused.

Rakenduse kasutamisega peaks ühtmoodi hästi hakkama saama nii väikesed kui suured teohuvilised. Kaasaegse õppevahendina saab seda tigudemäärajat kasutada ka koolis – nii loodus-, bioloogia- kui ka õuesõppetundides.

Teoaabitsa tekstide üks koostajaid, Annelie Ehlvest, ütleb, et kuigi teod on looduses üsna eksimatult äratuntav loomarühm, siis laiemalt ei tunta neid kuigi hästi. „Põhjust, miks tigusid kehvemini tuntakse kui näiteks linde, pole raske leida. Enamjagu tigudest on tillukesed ja varjulise eluviisiga. Vaid mõned neist on piisavalt suured, et meie tähelepanu köita. Üle poole meie kojaga tigude koja mõõtmed ei ületa täiskasvanuna poolt sentimeetrit,“ osutab Ehlvest.

Suuremaid teoliike on kerge leida ja märgata, ent lõviosa väiksematest teoliikidest eelistab elada taimestiku varjus või metsakõdus. Kui suuremad teod on silmaga määratavad, siis väiksemate kindlakstegemiseks on vaja kasutada abivahendeid – luupi või binokulaari.

Ehlvesti sõnul tasub praegu tigusid igalt poolt otsida. „Teokooslused on üldiselt liigirikkamad ja arvukamad niisketes ja varjulistes kohtades. Liigirikkad on ka metsad, eriti salumetsa tüüpi metsad, kuid tegelikult leidub tigusid nii aias, lähimas pargis kui ka iga kraavi kaldal ja teeservas,“ viitab ta.

„Eesti Looduse teoaabits“ on 2014. aastal MTÜ Loodusajakirja „Looduse raamatukogu“ sarjas ilmunud raamatu „Eesti kojaga maismaatigude määraja“ nutiversioon.

Teoaabits valmis Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

„EESTI LOODUSE TEOAABITS“
Tekstid: Annelie Ehlvest, Piret Kiristaja ja Liina Remm
Eesti maismaatigude nimestik: Tiina Talvi, Annelie Ehlvest, Piret Kiristaja, Liina Remm
Fotod: Henn Timm
Joonistused: Jaanika Sokman, Boreal OÜ
Rakenduse toimetaja: Ulvar Käärt
Keeletoimetaja: Geda Paulsen
Tarkvara- ja tootearendus: Mikk Oad
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

EL_teoaabitsa_QR

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.