Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kui palju kahjulikke aineid on Eesti eri piirkondade inimeste organismi sattunud keskkonnast. Alates juulikuust on uuringusse kaasatud tuhat inimest, kellest pooled on pärit Ida-Virumaalt ja ülejäänud Eesti teistest piirkondadest. Tulemused annavad uusi teadmisi selle kohta, mil moel saaks kahjulike ainete mõjusid paremini ennetada või leevendada.
Keskkonda sattunud ohtlikud ained jõuavad inimese organismi nii saastunud õhu ja vee kui ka toidu kaudu. Iseäranis märkimisväärne võib nende hulk olla tööstuspiirkondades ja neil ametikohtadel, kus puututakse vahetult kokku ohtlike kemikaalidega. Selleks et leida olukorrale tõenduspõhine leevendus, uurivadki teadlased järgneva paari aasta jooksul, millised ained ja mis koguses on inimeste organismi talletunud ning missugused on selle võimalikud tagajärjed.
2027. aasta juulini vältava uuringu juht on Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, kelle sõnul pööratakse erilist tähelepanu Ida-Virumaa põlevkivitööstusega seotud tervisemõjule. Ühtlasi on luubi all põllumajanduse pestitsiidide jäägid, mis on kogunenud organismi. Uuringusse kaasatud inimestest pooled on 6–11-aastased lapsed ja pooled tööealised.
Tööstuse ja argieluga seotud kemikaalid
Et uurida, milliseid keskkonnast ja toidust pärit kahjulikke aineid on inimeste organismi talletunud, kogutakse vere-, uriini- ja juukseproove. Vaatluse all on näiteks raskmetallid, polüaromaatsed süsivesinikud ja pestitsiidijäägid, aga ka keemiatööstusest eralduvad ained (nt benseen, etüülbenseen, ksüleen). Peale selle kogutakse andmeid üleeuroopalise võrdlusuuringu tarbeks.
Selle keskmes on plasttoodetest, toidupakenditest, laste mänguasjadest ja muudest tarbeesemetest eralduvad ohtlikud ained, mille eesmärk on suurendada kuuma-, vee- ja määrdumiskindlust. „Neid
aineid seostatakse paljude tervisehädadega, kuid ühest kinnitust pole nendele seostele veel leitud. Viimastel aastakümnetel on suurenenud näiteks hormoonsüsteemi häired ja üks oletus on, et selles on oluline roll just eelnimetatud kemikaalide taseme tõusul keskkonnas,“ selgitab Orru.
Tartu ülikooli uus uuring pöörab erilist tähelepanu meie põlevkivitööstusega seotud tervisemõjule ja põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite jääkidele, mis on kogunenud inimeste organismi. MAASAAK / VIKIPEEDIA
Tõenduspõhiste ennetus- ja leevendusmeetmete alus
Enne proovide andmist palutakse osalistel täita küsimustik nende elu- ja töökeskkonna, elustiili, toitumise ja üldiste tervisenäitajate kohta. Samuti soovitakse uuritavatelt nõusolekut, et võimaluse korral võib nende poole pöörduda ka kordusuuringute käigus.
Viimati tehti sedalaadi uuring Eestis 1990. aastatel ja nüüd on plaan uusi andmeid toonastega võrrelda. Ühtlasi aitab uuring saada ülevaate Ida-Virumaa praegusest olukorrast, kus seni ülekaalus olnud põlevkivitööstuse kõrvale on hakanud järk-järgult kujunema teised tööstusharud, nagu puidukeemiatööstus ja ringmajandus (nt töödeldakse riidejäätmeid). Hindamaks kemikaalide riski, kogutakse seesuguseid andmeid 26 Euroopa riigis ning nende põhjal koostatakse soovitused, mismoodi kahjulikku tervisemõju ennetada või leevendada.
Tartu ülikool / Horisont
Artikkel ilmus Horisondi 4/2025 numbris.