Eesti Looduse fotovõistlus
4/2003



Siit metsast

Peeti II metsandushariduse ümarlaud
Tänavu juba teist korda kogunes 3. oktoobril ümarlauaarutelule Tartusse Eesti Põllumajandusülikooli ruumidesse hulk haridusspetsialiste ja metsanduspraktikuid, et arutada metsandushariduse probleeme.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti saeveskid on mitu kuud töötanud alakoormusega
    Läbi aegade suurimas toormenappuses piinlev saetööstus on juba mitu kuud töötanud alakoormusega, sest loodetud palgipõualeevendajalt Venemaalt ei tule sooja ja vihmase sügise tõttu piisavalt tooret. Kuna saetööstused on kodumaiste piiratud metsavarude tõttu kogu aeg suurendanud tootmismahtusid, on importpalgi osatähtsus paaril viimasel aastal hüppeliselt suurenenud.
  • Loe lähemalt...

  • Uus ulatuslik salaraie Rägavere valla riigimetsades
    Keskkonnainspektsioon peab kuriteo asitõendina hoiul Mõdriku-Roela maastikukaitsealal metsavarguselt tabatud metsalangetusmasinat PONSSE HS 16 ja seda vedanud treilerit.
    Lääne-Virumaal Rägavere vallas Kantkülas avastas metsnik 28. novembril võõrad masinad riigimetsas raietöid tegemas.
  • Loe lähemalt...

  • Loodi Eesti Koolimetsade Ühendus
    25.oktoobril loodi Jõgevamaal Luua metsanduskooli ruumes pika ja põhjaliku arutelu tulemusel Eesti Koolimetsade Ühendus.
    Asutamislepingule kirjutasid alla 20 inimest üheksast Eesti maakonnast.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnainspektorid tabasid Võrumaal seitse metsavarast
    Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on kõige rohkem metsavargusi. Seekord pidasid Võrumaa keskkonnainspektorid 26.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Metsade vähenemine soodustab malaariasääse levikut
    Teadlased hoiatavad, et Amazonase vihmametsade hävitamine toob kaasa malaariat levitavate sääskede plahvatusliku juurdekasvu. Metsade vähenemise ja malaariasääse leviku vahel on otsene seos.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkondlased protestivad investeerimispanga metsaplaanide vastu
    Kolm suurt keskkonnaorganisatsiooni – Bankwatch, Maa Sõbrad ja Urgewald – saatsid juulis kirja Euroopa investeerimispanga EIB presidendile Philippe Maystadtile veenmaks panka mitte rahastama Brasiilia Bahia osariiki projekteeritavat tselluloositehast. Kirja autorite arvates süvendaks projekt vaid keskkonnaja sotsiaalprobleeme ning ohustaks kohalike kogukondade elujõudu.
    Eukalüptipuidust aastas 900 000 tonni tselluloosi valmistava tehase tahavad ehitada Stora Enso ja Aracruz Celulose S.A.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks sertifikaati on kasulikum
    Esimene metsatööstusfirma Rootsis Holmen liitus PEFC-sertimissüsteemiga.
    Nüüd on Holmenil topeltsertifikaadid, sest
    firma on varem serditud FSC-süsteemi järgi. Firma esindajate arvates on kasulik kuuluda mõlemasse süsteemi.
  • Loe lähemalt...

  • Greenpeace korraldas kampaania Soome metsade kaitseks
    Detsembri algusest peale on Greenpeace’il veebileht, kust saab teavet selle kohta, milliseid probleeme põhjustab Soome päritolu koopiapaberi tootmine. Kogu Euroopas müüdava koopiapaberi valmistamiseks kasutatakse puitu, mis Greenpeace’i andmetel on pärit viimastest Soome loodusmetsadest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Kõrgemalt näeb metsa paremini
    Aerofotod ja satelliidipildid sisaldavad mitmekesist ja unikaalset teavet inimtegevuse mõjude kohta Maal. Nende alusel saab selgitada ka Eesti metsades toimuvat, eelkõige teha kindlaks lageraiealade ulatust.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud
    Inimesele, kelle kokkupuuted metsaga piirduvad vaid jalutuskäikudega, tekitavad raietööd enamasti ebameeldivaid tundeid. Kardetakse, et meie metsad lagastatakse või võetakse viimseni maha.
  • Loe lähemalt...

  • Raiejäätmed – vähe kasutatud puitkütus
    Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele.
  • Loe lähemalt...

  • Metsanduslik ühistegevus peab andma ka tulu
    Metsanduslik ühistegevus Eestis ei saa kuidagi hoogu sisse. Mõningal määral on küll edenenud ühistegevus sotsiaalsel tasandil, kuid mitte majanduslikult.
  • Loe lähemalt...

  • Maksumuudatuste ettepanekuid erametsaomanike toetuseks
    Poliitilise kokkuleppe korral on võimalik maksusüsteemi abil kallutada erametsaomanikke nägema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline. Artiklis tutvustatakse maksumuudatuste ettepanekuid, mis ajendaksid erametsaomanikku seda arusaama mõistma ja metsaga ümber käima.
  • Loe lähemalt...

  • Harilik ebatsuuga on perspektiivikas puuliik
    Harilik ebatsuuga on maailmas kasvava viie ebatsuugaliigi seas metsamajanduslikult kõige tähtsam. USA lääneosas on ta üks olulisemaid puuliike.
  • Loe lähemalt...

  • Riigi võimupiirid Eesti erametsanduses ajaloolase pilguga
    Üks taasiseseisvunud Eesti metsanduse alatine probleem on olnud ulatuslik riigivõimu sekkumine erametsamajandusse. Ilmselt aitaks siin teatavat selgust luua tagasivaade samale probleemile meie metsanduse ajaloo varasematel etappidel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    Metsatulekahjud
    2003. aasta hilissügisel ilmus Eesti metsaseltsi väljaandena 193-leheküljeline metsatulekahjusid käsitlev teos.
  • Loe lähemalt...

  • Liiga rahutud jõulud
    Kuigi jõuluaeg peaks tähendama rahu- ja hingetõmbeaega nii inimestele kui ka looduses, on tänavu metsaomanike kodudes palju pahameelt ja pettumust. Sellele mõttele viivad jutud, telefonikõned ja kirjad, mis on jõudnud Metsaleheni.

    Üks põhjus on selles, et riik lõpetas ootamatult vabade metsamaade erastamise.
  • Loe lähemalt...

  • Metsale pühendatud elu
    Autor WALTER KREMSER.
    Eesti metsaselts on andnud välja kolmanda raamatu sarjast “Eesti metsanduse suurmehed”: rahvusvaheliselt tuntud metsateadlase ja metsandusloolase, Göttingeni ülikooli audoktori Walter Kremseri (1909–2000) autobiograafia. See hõlmab 170 lehekülge.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam

    Metsandusteaduse klassik Elmar Kohh 06.06.1907–01.09.2003
    Selle aasta 1. septembril suri Stockholmis meie vanema põlve teenekamaid metsateadlasi, 96-aastane Elmar Kohh.
  • Loe lähemalt...

  • Puidutööstuse spetsialist Eugen Juštšuk 24.04.1921–11.11.2003
    Tänavu 11. novembril suri Stockholmis 82 aasta vanusena rahvusvaheliselt tunnustatud puiduspetsialist Eugen Jushtshuk.

    Ta sündis 24.
  • Loe lähemalt...

  • Viktor Kapp 17.08.1919–30.11.2003
    Metsateadlane ja kodu-uurija.

    30.novembril suri Paides metsateadlane, looduskaitsja, Metsateadlane ja kodu-uurija koduloolane ja publitsist Viktor Kapp.

    Viktor Kapp sündis 17. augustil 1919.aastal Avanduse vallas metsaülema peres.

  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet