Eesti Looduse fotovõistlus
2/2011



metsanädala sündmused
Kohtusime metsas

Tänavune metsanädal oli mitmekesine ja tegevusrohke. Anname ülevaate põhisündmustest.

Maamess oli traditsiooniliselt metsanädala ürituste avalöök
14.–16. aprillil maamessil seisnud värske välimusega avaras metsatelgis olid kohal kõik suuremad metsandusorganisatsioonid, et olla nõuga abiks erametsaomanikele ja pakkuda köitvat tegevust metsandushuvilistele. Sel aastal olid telgis esindatud kaheksa organisatsiooni: keskkonnaamet, Eesti erametsaliit, Eesti metsaselts, erametsakeskus, Luua metsanduskool, EMÜ metsanduse ja maaehituse instituut, Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ning RMK. Erametsakeskuse (EMK) esindajad jagasid teavet toetuste kohta, mida erametsaomanikul on võimalik taotleda. Samuti tutvustati EMK mitmesuguseid Euroopa Liidu rahalistest vahenditest kaasfinantseeritavaid projekte. Eesti erametsaliit (EEML) ja erametsaomanike tugisüsteemi inimesed teavitasid erametsaomanikke nõustamise ja ühistegevuse võimalustest. Luua metsanduskool ja Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut tutvustasid õppimisvõimalusi oma koolides, keskkonnaamet andis teavet keskkonnakaitse kohta ning kutsus lapsi keskkonnaviktoriinile teadmisi kontrollima. Eesti metsaselts tutvustas Eesti metsi ja metsandust. Metsatelgis sai iga huviline istutada puid Ahhaa keskuse väljapanekul ja õppida laevaehituse tarkusi Emajõe lodjaseltsilt. Vist kõige põnevamat tegevust pakkus Eesti metsa- ja puidutööstuse liit: sai valmistada tööriistakaste. Ei olnud harvad need hetked, kui väikestest ja suurtest meisterdajatest tekkis lausa järjekord ja tööriistade akud ei pidanud tihedale töögraafikule vastu ja vajasid pikemat laadimist.

.

Visioonikonverents keskendus metsanduse
tulevikule
15. aprillil leidis aset tänavuse metsanädala
kaalukaim eelsündmus, metsanduse
visioonikonverents „Jagatud visioon 2020” Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Seekord keskenduti metsanduse arengukavast tulenevale visioonile, räägiti suundumustest maailma puiduturul, Eesti puiduettevõtete tulevikuväljavaadetest ja metsa ning kliimamuutuste seostest. Head meelt teeb see, et konverentsi oli kuulama tulnud ligi 300 inimest, kes peavad tulevikku oluliseks ja seavad suuri sihte.
Konverentsi avasid oma sõnavõttudega keskkonnaminister Keit Pentus ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Nad rõhutasid, et Eesti metsanduse arengukava järgi on võimalik arendada metsandust säästlikult ja ühtaegu efektiivselt ning mets on just see rikkus, mis rasketel aegadel inimesi aitab. Suurima tunnustuse ja aplausi oma ettekande eest pälvis Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi professor Hardi Tullus. Ta tõdes, et meie metsandus põhineb endistviisi poollooduslikel metsadel ja metsandus on alates 1960. aastatest olnud säästlik ja jätkusuutlik; uus arengukava on seda üldjoontes arvestanud. Teine väga huvitav ja positiivsust külvav teema, mida näitas ka konverentsi tagasiside analüüs, oli AS-i Lemeks juhatuse esimehe Jüri Külviku ettekanne võimalikkusest olla kodumaise kapitali toel konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.

Metsanduse elutööpreemia Priit Kohavale ja erametsasõbra tiitel Hardi Tullusele
Metsanduse elutööpreemiaga tänatakse silmapaistvaid Eesti metsandust edendanud metsandustöötajaid. Varem on Eesti metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ning metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).
2011. aasta metsanduse elutööpreemia sai Priit Kohava. Ta on Eesti metsa teenimisele pühendanud 50 aastat. Oma tööd metsanduses alustas ta 1962. aastal abitaksaatorina, õpingute järel TA zooloogia ja botaanika instituudi aspirantuuris töötas Priit Kohava Luua metsanduskoolis (toona Jõgeva metsamajandustehnikum) õpetajana, hiljem õppealajuhatajana. 1971. aastal asus Kohava taas tööle metsakorraldajana.
Lahemaa rahvuspargi loomise ajal sai tema esimeseks suuremaks tööks rahvuspargi tsoneerimine, loodusobjektide inventeerimine ja kirjeldamine ning lõpuks ühtse ülevaate koostamine. Tänu Priidu põhjalikkusega kogutud andmestikule ja ladusale sõnastusele on looduskaitseobjektide seletuskirjad ja kaardid hinnatud materjal veel aastaid hiljemgi. Alates 1990. aastatest on Priit Kohava rajanud põhiliselt proovitükke nii metsakorraldajate metsahindamise igakevadiseks treeninguks kui ka mitmesuguste rakendusuuringute tarbeks. Priit Kohaval on suured teened Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutatava statistilise metsainventeerimise meetodi kasutuselevõtmisel Eestis.
Erametsaliit andis erametsasõbra tiitli tänavu professor Hardi Tullusele, kes on pikka aega toetanud erametsaomanike tegevust ja toonitanud vajadust kaitsta nende huve. Erametsaliidu juhi Ants Varblase sõnul on prof. Tullus selgelt väljendanud metsaomanike järjepideva koolituse ja nõustamise vajadust, samuti tuleb rõhutada erametsa tähtsust ja suurendada erametsa osakaalu.

Visioonikonverentsiga samal ajal peeti raievõistlusi „Kevadkarikas 2011”
Nagu tavaks saanud, osalesid hooaja esimesel võistlusel külalised Soomest ja Lätist. Peale nende muidugi ka Luua metsanduskooli noorvõistlejad, kel olid oma katsevõistlused juba varem peetud. Loomulikult oli kohal ka meie professionaalide paremik eesotsas praeguse maailmameistri Andres Oleski (kolm kulda 2010. aasta Horvaatia MM-ilt), 2006. aasta meeskondlike maailmameistrite ja 2010. aasta MM-il meeskondliku pronksi saavutanud Taavi Ehrpaisi ja Anto Laasiga. Lisaks osalesid ka teised Eestis ja rahvusvahelistel võistlustel silma paistnud eestlased.
Seekordse kevadkarika võitis Tauri Leini Luua metsanduskoolist, teise koha saavutas Vesa Kurki Soomest ning kolmandaks tuli Andres Olesk Valga Puu OÜ-st.

Istutustalgud endiselt väga populaarsed
Metsanädala raames korraldasid istutustalguid nii erametsaliit, keskkonnaamet kui ka RMK. Erametsaomanike metsadesse istutati erametsaliidu kaasabil hinnanguliselt 65 000 puukest 40 hektarile. Kokku osales talgutel umbes 2000 inimest.
RMK eestvõttel innustati sel aastal koolilapsi talgutööle. Ligi 4500 last 110 koolist panid väikseid puid kasvama 110 hektaril. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas kasvatatakse Eesti riigimetsa ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. „Et käimas on rahvusvaheline metsaaasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid.”
Keskkonnaameti selle aasta metsaistutustalgud olid mõeldud kõigile soovijatele. Ühtlasi jagati talgulistele ka muud metsatarkust ja põhiteadmisi metsast. Seega oli tähtsal kohal loodusharidustegevus laiemalt. Talgud ja õppepäevad korraldati erametsaomanike metsades.
Tagasiside oli väga positiivne ning tõdeti, et niisuguseid tegemisi oleks rohkemgi vaja. Samas kogeti, et ega istutustöö polegi nii kerge. Järgmisel päeval selgus nii mõnelgi, et metsas oli välja arenenud uus lihasrühm: „istutuslihased”, mis endast igal võimalusel märku andsid. Oli tore vaadata, kuidas mõni talguline suure hoole ja armastusega lausa käpuli männitaime istutas või kuidas mõni laps veidi kehvasti istutatud taime märgates talle rohkem mulda ümber kuhjas ja paremini maasse kinni surus, et puuke kindla peale kasvama läheks.

Metsanädala avatseremoonia peeti 2. mail tuulises Haapsalus
Metsanädal avati ametlikult 2. mail. Avasõnad ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” sõnas minister. Seejärel andis Tartu linna esindaja metsapealinna teatepulga üle Haapsalule. Metsapealinna lipu tõmbasid masti meie praeguse metsanduspere järelkasv Eesti metsaüliõpilaste seltsist. Lipuvardaks oli purjelaeva mastipuu, mis sümboliseerib puidukasutust ja laevaehituse traditsioone Haapsalus.

Metsanädala kõrgpunkt saabus 7. mail
Sellel päeval saabus metsapealinna Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Enne metsapäevale tulemist veetis president ligi kaks tundi erametsa istutustalgutel Läänemaal Kullamaa vallas Kullametsa küla lähedal raiesmikule puid istutades. Peale presidendi ja metsaseltsi liikmete osalesid Kullamaa-Loodna metsaühistu korraldatud männiseemikute istutamisel ka keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni töötajad ning vabatahtlikud. Seemikud istutati 2008. aasta Eesti parima erametsamajandaja Einar Pärnpuu kinnistule. Haapsalusse istutas president Mihkli parki metsapealinna staatuse meenutuseks kena tamme, mis loodetavasti kasvab veel niisama kaua, kui vana on Haapsalu linn praegu – 732 aastat. Oma kõnes linnarahvale rõhutas president metsa ja metsanduse tähtsust eestlaste jaoks ning soovis, et seda väärtust hoitaks hoolega.
Kogu päeva kulges Haapsalu piiskopilinnuse õuel vilgas ja mitmekesine melu. Jänesekostüümi pugenud RMK Matsalu rahvuspargi külastusjuht Marju Pajumets meelitas nii suuri kui ka väikesi RMK telki. „Terve päeva kõpsivad siin puukoort lahti,” näitas Pajumets, kuidas lapsed ja natuke suuremad pajupilli meisterdasid. Täpsemaid küsimusi metsa haldamise ja puidu kohta sai esitada erametsaliidu metsatelgis. Samas oli näitus Remo Savisaare suureformaadilistest loodusfotodest.
Lossiplatsi teisest servast kostis väikeste vaheaegade järel mootorsae hääli, sest hiidlased olid tulnud vigursaagimist demonstreerima: pärastlõunaks vormiti lahingu kaotanud ristirüütel ja pikajuukseline eestlaste vanem Lembitu. Läänemaa jahimehed pakkusid võimalust õhupüssist lasta liikuvat märki. Kes proovis, sai teada, et õhupüssist laskmiseks on peale täpsuse vaja ka parasjagu jõudu. Telgis vaadata olnud jahitrofeede hulgas oli ka Noarootsi jahimehe Madis Otsa talvel lastud ebatavaliselt suure ilvese nahk.

Sõlmiti raiemaailmameistrivõistluste sponsorleping, tutvustati puust veesõidukeid, peeti võistlusi ja korraldati kontserte
Eesti raiespordi arendamise seisukohast leidis 6. mail aset väga oluline sündmus. Nimelt kirjutati alla 2012. aasta raiemaailmameistrivõistluste Eesti koondise sponsorlepingule. Koondisele panid õla alla viis ettevõtet ja organisatsiooni: Husqvarna, Stihl, Stora Enso, RMK ja Eesti metsaselts. Nii sportlased ise kui ka toetajad ütlesid nagu ühest suust, et ilma toetuseta ei arenda ühtegi spordiala. Lepingu allkirjastamisele järgnes raiedemonstratsioon meie selle ala maailmameistritelt Andres Oleskilt ja Taavi Ehrpaisilt. Arvukas pealtvaatajaskond tõdes, et tegemist on atraktiivse spordialaga, mis nõuab ääretult suurt osavust ja külma närvi. Kui lavalt oli saepuru pühitud ja mootorsaed maha jahtunud, tunnustati metsanädala eel peetud võistluste parimaid.
Linnuseõuel sai kogu päeva jooksul uudistada puust veesõidukeid. Puulaevaselts Vikan demonstreeris töötukoolitusel valminud madalapõhjalist ruupa, traditsioonilist paati, millega saab madalapõhjalises merelahes hõlpsasti liikuda. Metsapäevale oli toodud üks kahest valmis alusest, millega saab edaspidi Haapsalu Tagalahel sõitmas käia. Teist tüüpi traditsioonilisi veesõidukeid tutvustas Tartust kohale tulnud Lodjakoda. Tartlased näitasid, kuidas lotja ehitatakse ja tõrva keedetakse.
Piiskopilinnuse õuel peeti puude saagimise, lõhkumise ja riitaladumise võistlus. Võitis pooleldi kohalik, pooleldi Tallinnast pärit Metsatelgi võistkond. Pika ja kireva metsapäeva lõpus sai Haapsalus kuulata kahte meeleolukat kontserti. Kell 18 oli RMK kontserdisarja „Eesti metsa lood” kontsert „Kaasaja Eesti mets”. Seal kõneles tänapäeva metsast Hendrik Relve. Metsaluulet luges Guido Kangur ja mõtlikku muusikat esitas duo Uma. Kell 20 alustas särtsakat vabaõhukontserti ansambel Svjata Vatra. Vaheldusrikas päev lõppes tuleetendusega linnuse hoovis.

Metsanädalal korraldati mitmekesiseid üritusi kogu Eestis
Erametsakeskuse metsatulekahjude ärahoidmise projekti raames viidi näiteks huvilised Nõvale metsapõlengualasid vaatama. Ekskursiooni juhtis ja metsapõlengutest meil ning mujal rääkis Eesti maaülikooli doktorant Kristi Teppo. RMK kutsus lapsed matkapäevale Paralepa metsa, kus sai teadmisi täiendada metsanduslike huvipunktide kaudu. Lastel oli võimalik tutvuda riigimetsaga ja õppida tundma metsaeluringi, ühtlasi saadi ülevaade metsamajandamise põhimõtetest ja metsa kõrvalkasutuse võimalustest. Kahekilomeetrisel rajal õpiti tundma puid, põõsaid, linde ja marju.
Haapsalus korraldati linnuvaatlusretki ja tutvustati kohalikku puitarhitektuuri ning linna huvitavamaid ajalooga puid. 2.–7. maini peeti hulk metsanädala üritusi Eesti loodusmuuseumis. Osales üle 600 huvilise. Lastega käidi metsas ja mängiti metsamänge muuseumis, õpiti tundma seeni ja loomi. Kohila metsaseltsi eestvõttel korraldati metsapäevi Harju- ja Raplamaa koolide õpilastele, tutvustati metsatöid, istutati puid ja räägiti muid metsatarkusi. Üritusi toimus nii palju, et kõiki ei jõua üles lugeda.
Kokkuvõttes võib öelda, et tänavusel metsanädalal pöörati tavapärasemast suuremat tähelepanu noorte loodusteadlikkuse parandamisele. Peaaegu igasse ettevõtmisesse oli kaasatud eri vanuses lapsi. Ka edaspidi tahetakse üritusi korraldades mõelda rohkem lastele ja noortele ning pakkuda neile võimalust tutvuda metsandustegevusega. Nõnda talitades võib loota, et järgnevate põlvkondade loodus- ja metsahuvi ei kahane, vaid kasvab.



Mart Kelk, Eesti metsaseltsi projektijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet