Eesti Looduse fotovõistlus
3/2012



artiklid
Parimad talumetsamajandajad

28. juulil kuulutati Jäneda talupäevadel välja tänavused parimad talumetsamajandajad. Tuli tõdeda, et kestlikul metsa majandamisel
võib olla üllatavalt palju eri vorme.

Leidis kinnitust tõsiasi, et kõige paremini on hooldatud mets, mis asub oma kodu lähedal. Eesti 97 000 metsaomaniku jaoks, kelledest paljud oma metsa väärtust veel teadvustanudki pole, võiksid tänavused paremad talumetsamajandajad olla inspiratsiooniallikaks – kõik tunnustuse saanud on ise elavaks tõestuseks, et metsa arukas majandamine aitab pensionile lisa teenida, ümbruskonna inimestele rakendust leida ja saadud tuluga külaelu edendada. Selgus, et kestlikul metsa majandamisel võib olla palju eri vorme – iga auhinnasaaja oli omal kombel arvesse võtnud nii kohaliku looduse eripära, pere vajadusi kui ka isiklikke tõekspidamisi. Mis aga kõige olulisem – heade omanike vastutustundlikult hooldatud mets, looduse ja inimese koostöös sündinud maastik on meie kõigi ühine väärtus. Kõigil tänavu konkursil osalenutel on keskmise suurusega metsaomand, nad elavad oma kinnistul või selle lähedal. Leidis kinnitust tõsiasi, et kõige paremini hooldatud mets Eestis on just talumets. Mida lähemal on mets kodule, seda suurema pühendumusega seda majandatakse.

Parimate talumetsamajandajate väljaselgitamine on kujunenud erametsaliidu pikaajaliseks tavaks. Konkurss toimub alates 1994. aastast, seekord anti tiitlid üle juba 19. korda. Komisjoni kuulusid tänavu EEML-i juhatuse esimees Taavi Ehrpais, juhatuse liige Sven Köster ja allakirjutanu. Auhinnad pani võitjatele välja Husqvarna Eesti. I koht – Janek Kuuse, Kuuse-Jaani talu, Taga-Roostoja küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa. Janek Kuuse on üks vähestest õnnelikest metsaomanikest, kelle kogu metsaomand on ühes tükis ja asub tema kodu ümbruses. Talu üldpindala on pea 72 hektarit. Metsamaad on 68 hektarit, millest 58 hektaril asub metsise püsielupaik. Metsaomanikuks sai Janek Kuuse vabade maade erastamise käigus. Ta on hea näide, et ka juhuslikult metsaomanikuks saanud inimene võib väga hea peremees olla. Oli hea näha, kui hästi kõik tegevused metsas olid läbi mõeldud ja teostatud. On tehtud erinevaid metsakasvatuslikke töid, mis on edukaks majandamiseks vajalikud. Janek Kuuse on saanud ka toetusi maaparanduse (umbes 58 hektaril) tegemiseks ning teede renoveerimiseks (0,5 km) ja ehitamiseks (1 km). Metsaomanik on maaparanduse käigus paigaldanud truupe ja kaevanud kraave just looduslikke aspekte ning metsa majandamise vajadust silmas pidades. Erinevaid töid tehes arvestatakse kohaliku omapäraga, näiteks on jõe kaldad hoolimata raieloast jäetud puutumatuks. Väga hea oli näha männinoorendikku, kus põdrakahjustused peaaegu puudusid. Võib öelda, et Ida-Virumaa on üks vähestest kohtadest Eestis, kus üldse on võimalik mändi kasvatada. Janek ise on aga metsaomanikuna tõeline pärl sealsete paksude laante vahel. II koht – Üllar Mölder, Möldri talu, Karjatnurme küla, Helme vald, Valgamaa. Üllar Mölder on metsaomanik, kes on pidanud palju erinevaid ameteid. Aktiivsemat tegevust metsas alustas pensionile jäädes. Mets on Üllarile ja tema perele põhisissetuleku allikas, vähesel määral tegeletakse ka põllumajandusega. Talu pindala on 98,6 hektarit, sellest metsamaad 56,2. Selleks, et oma metsi hästi ja asjatundlikult majandada, õppis Üllar Luua metsanduskooli täiendkoolitusel metsnikuks (lõpetas 2008. aastal). Aastaringse tulu saamiseks soetas ta endale väikese saeraami. Oma metsast saadud puitu müüb ta kohalikele elanikele küttepuu ja saematerjalina. Saadavast tulust annetab ta osa ka heategevuseks. Üllaril aitavad metsatöid teha nii poeg kui ka hooajaliselt kohalikud FIE-d, kes pakuvad näiteks valgustusraie teenust.
Noore metsa hooldamiseks on kasutatud ka metsanduslikke toetusi. Ulukikahjustusi esineb minimaalselt. Üllar on aktiivne jahimees. Tema maad paiknevad selle jahiseltsi aladel, kus ta ise liige on. Üllar Mölder on igati tubli ja tegus omanik, kes elab ära metsa majandades. III koht – Vello Metsson, Kanarbiku talu, Pandivere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Vello Metsson on omanik, kes majandab oma metsi väga mõistlikult ja ratsionaalselt. Talu 30,3 hektari suurusest pindalast moodustab metsamaa 28,7 hektarit. Küpseid ja valmivaid on sellest 7,5, keskealisi neli ning noorendikke ja latiealisi metsi 18,8 hektarit. Vello on ilmekas näide omanikust, kes raieküpsed metsad raiub ja nende asemele uued kultuurid rajab. Suure rohukasvu tõttu hooldab Vello oma kultuure enamasti kaks korda suve jooksul, et uus metsapõlv kenasti kasvama saaks hakata. Vello sai metsaomanikuks maade tagastamise käigus. Aastate jooksul on ta oma omandit võimaluste piires suurendanud. Külas on ta oluline tööandja, kes palkab lisajõudu nii metsa- kui ka põllutööde tegemiseks. Vello tegeleb peamiselt teraviljakasvatusega. Metsast saadud tulu investeerib ta kultuuride rajamisse ja hooldamisse. Talust saadavat tulu kasutatakse ka kohaliku elu arendamiseks. Vello on jahimees. Selgelt on näha, et kui omanik saab aktiivselt jahinduses kaasa rääkida, on ulukikahjustused metsas minimaalsed. Võrreldes uuenduste mahuga, on ta üsna vähe metsanduslikke toetusi saanud. Selle põhjuseks tõi ta välja Rakvere metsaühistu konarliku asjaajamise. Ta on olnud ühistu juhatuse liige, kuid sellelt kohalt astus ta tagasi lahkarvamuste tõttu. Praegu on ta lihtliige. Pärnumaa parim – Väino Lill, Aasa talu, Kärsu küla, Saarde vald, Pärnumaa. Väino Lill on aktiivne külaelu arendaja. Ta kuulub Kikepera metsaühistusse, Tihemetsa jahiseltsi ja Pärnu lahe partnerluskogusse. Tema talu juurde kuulub 32 hektarit metsamaad. Kuna tegemist on suhteliselt väikese metsaomandiga, siis ei ole mets omanikule põhisissetuleku allikas, selleks on puhkemajandus. Väino on üks neid omanikke, kes on oma metsa rajanud avaliku matkaraja. Ära märkima peab eeskujulikud kultuurid ja noorendikud, mille hooldamisega on tohutult vaeva nähtud. Väino Lille metsi külastades tekkis mõte, et miks ei võiks kultuuride hooldamisel teatud kasvukohtadel mõnede herbitsiidide kasutamine umbrohu tõrjeks siiski lubatud olla. Selgesti olid näha ohtrad ulukikahjustused. Metsaomaniku ja jahimehena oli Väino Lill seisukohal, et tänane ulukiarvukus on piirkonniti liiga kõrge. Kui aga metsomanik on ka jahimees, on tal ulukikahjustusi kergem taluda. Võrumaa parim – Tarmo Vana, Pundsago talu, Kääpa küla, Lasva vald, Võrumaa. Tarmo Vana talu pindala on 10,2 hektarit, sellest metsamaad 6,2. Tarmo tegeleb enda tarbeks põllumajandusega ja lisaks õpetab FIE-na seltskonnatantse. Tarmo sai metsaomanikuks 2007. aastal koos majaostuga. Kuna tal eelnevalt puudus metsa ja selle majandamisega kokkupuude, on ta kasutanud Võrumaa metsaomanike liidu ning metsakonsulendi nõu ja abi. Tarmo Vana metsaomand on väga väike ja asub logistiliselt sellises kohas, kuhu suurte masinatega ligi ei saa, seega majandab ta oma metsa ise. Selleks, et puitu kätte saada, on ta välja mõelnud omalaadse laudteesüsteemi, mille peal puud käsikärul metsast välja veetakse. Laudtee on võimalik uuesti juppideks võtta ning vajadusel järgmisele langile edasi transportida. Väga looduslähedase metsamajandamise musternäide! Raiest saadud puidu lõikab ja lõhub Tarmo metsas ning müüb küttepuudena kohalikele elanikele.See on talle lisasissetulek. Hiiumaa parim – Mati Samm, Veski talu, Lelu küla, Käina vald, Hiiumaa. Mati Samm on metsaomanik, kes elab oma sünnikohas. Tema talu üldpindala on 49,9 hektarit, sellest metsamaad 36,5. Oma esivanemate metsad ja põllud sai Mati tagasi maade tagastamise käigus. Olles nooremas eas elanud mitmes eri paigas, tuli ta metsanduse juurde alles siis, kui kolis tagasi oma sünnikohta Hiiumaale. Mati pere peamine sissetulekuallikas on põllumajandus. Lisa teenitakse küttepuude müügiga Tallinna. Kuna Hiiumaa turg on väike, tuleb Mati pojal see pikk teekond ette võtta. Mati on üks vähestest õnnelikest talumetsamajandajatest, keda tema töödes ja tegemistes aitavad naine ja poeg. Loodetavasti võtab poeg vanematelt ka talu üle. Külastuse käigus oli näha väga kena kaasikut, kus oli toetuse abil tehtud puude kõrglaasimine. Sellist pilti võiks Eestis palju rohkem näha! Talu metsamaal asub ka 13,3 hektari suurune Luguse jõe kalda piiranguvöönd Euroopa naaritsa kaitseks. Piiranguvööndi eest metsaomanik kompensatsiooni ei saa, kuigi võiks.



Kristel Arukask, erametsaliidu projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet