Eesti Looduse fotovõistlus
2/2005



Raamatud
Ei viitsi mässata

Seal, kus elu jõukam ja omanikutunne vahest enam mitte nii haavatav-habras nagu meil, ollakse häda sellega, et inimesed ei viitsi enam oma metsaga väga mässata. Näiteks Soomes üritavad paljud omanikud metsa hoopis maha müüa. Muretum on elada linnas.
Või jääb mets lihtsalt seisma, nagu näiteks Austrias. Elatis tuleb mujalt ja puidutööstus saab tooraine kusagilt üle piiri.
Omanike huvi kahanemisele lisandub veel see, et üha vähem on inimesi, kes tahaksid metsatööd teha. Maalehe juunikuu Metsalehes kutsub metsariigi Soome ametikooli konsultant Eesti noori oma kooli metsandust õppima. Nagu meil eelistavad ka sealsed noored kõrgkoole ametikoolidele, nii-öelda päris töö tegijaist on puudus ja ametikoolides väheneb sisseastujate arv. “Lihtsam on tegutseda arvutis kui metsas,” selgitas Soome konsultant vastuseks küsimusele, miks on Soome noorte huvi metsanduse vastu kahanenud.
Loodushoiu mõttes tuleks ehk rõõmustada, et üha rohkem metsa saab rahus kasvada, ilma et inimese rahahimu teda laastaks. Ent see võib olla petlik rõõm.
Metsalehe maikuunumbris hoiatab Taheva metskonna metsaülem Tõnis Kask, et kultuurmetsas, kus inimene ja loodus on sajandeid kõrvu tegutsenud, ei alga tüüpilised looduslikud protsessid kohe, kui inimtegevus lõpetada. Kase sõnul võib esialgu tekkida hoopis negatiivne reaktsioon: mittetoimiv looduslik valik, ebatüüpiline puuliikide vaheldumine, puude massiline hukkumine tormi või putukkahjurite tõttu.
Meil vist tõrjub metsast inimtegevust praegu kõige rohkem looduskaitse. Varsti on käes jõukama Euroopa aeg, kus inimene ise vaatab veelgi rohkem linna poole. Murelikuks teeb, mis saab metsast, ja samavõrd, mis saab inimesest.



Viio Aitsam, Maalehe Metsalehe toimetaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet