Eesti Looduse fotovõistlus
4/2005



artiklid
Metsaregister areneb kiiresti

Viimastel aastatel on metsandusringkondades palju kõneldud metsaregistrist. Tegemist on kiiresti areneva registriga, mille tulevikuväljavaated on head.

METSAREGISTRIGA ON OLNUD SEOTUD ROHKESTI OOTUSI
Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed põhimääruses sätestatud ulatuses kättesaadavaks. Metsaregistri andmete volitatud töötleja on metsakaitse- ja metsauuenduskeskus.
Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (ühtlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, päritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused. Samas ei tohi unustada, et kõik need on metsakorraldusest pärit andmed.

Metsaregistrist on metsandusringkondades palju räägitud ja eri huvirühmadel on sellega seotud oma ootused. Märkimaks ära hetkeseisu metsas on vaja vastavat tarkvara, töövahendeid välitöödeks ja oskusi kõige sellega ümber käia. Praeguseks on keskkonnateenistuste metsandusspetsialistid ning keskkonnainspektorid saanud esimesed töökogemused metsaregistri tarkvaraga. Nende soovide põhjal on registri infotehnoloogilisest lahendusest valminud täiustatud versioon, mis võimaldab paljuski fikseerida hetkeseisu metsas toimuva kohta. Peale selle on käivitunud säästva metsanduse seire infosüsteemi projekt, mis peaks oluliselt kaasa aitama ajakohase info sisestamisele andmebaasi ja andmete levikule eri institutsioonide vahel. Näitena võib tuua metsateatiste registri sidumise metsaregistri andmetega. See annaks puidu kokkuostjale võimaluse kontrollida, kas puit on ikka pärit eraldiselt, kus majandustegevus on lubatud. Seega on metsaregister kui infosüsteem koos selle kasutajatega alles arenemisjärgus.

REGISTRIANDMEID SAAB VAADATA KESKKONNAMINISTEERIUMIS JA SELLE ALLASUTUSTES, AGA KA INTERNETIST
Praegu on metsaregistrisse kantud üle 1,5 miljoni hektari metsamaad, sealhulgas 0,9 miljonit hektarit riigimetsa. Vanimad andmed on pärit aastast 1995. Metsaregistrisse tulevad metsaandmed RMK-lt ja kaheksalt erafirmalt, kellel on metsakorralduse tegevusluba (nende nimekiri on toodud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kodulehel www.metsad.ee kliendiinfo all). Metsamajanduskavasid koostatakse kas riigihangete raames või omaniku tellimusel. Riigihankesse minevate maaüksuste nimekirja koostab piirkondlik keskkonnateenistus omanikelt laekunud avalduste alusel.
Registriandmete uuendamise aluseks on antud majandusüksuse uus metsamajanduskava. Registri andmeid saab vaadata mitut moodi: Interneti kaardirakenduse kaudu, metsaregistri tarkvara, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arendatud vabavara ja andmete kasutajate enda tellitud tarkvara abil. Internet (http://www.metsad. ee/mets_reg/index.htm) on avatud kõigile ja seal näeb peale eraldiste piiride ka piiratud ulatuses takseerandmeid: majandusüksuse nime ning selle takseerimise aega, metsakorralduse teinud asutust, eraldise pindala, metsakategooriat, kasvukohatüüpi, esimese rinde koosseisu ja seda, kas metsamajanduskava on kehtestatud või mitte. Tasub veel kord rõhutada, et Internetist saab maaüksust otsida katastritunnuse järgi, mis kehtis korralduse tegemise ajal.
Märksa tõhusam ja võimalusterohkem tarkvara on kasutusel keskkonnaministeeriumis ja selle haldusasutustes: metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses, keskkonnateenistustes, keskkonnainspektsioonis ja maa-ametis ning lähiajal looduskaitsealade keskustes. Selle tarkvara abil näeb kogu metsaregistri andmebaasi ja ühtlasi on loodud võimalused, et sisestada lisainformatsiooni metsas toimuva kohta ning näidata seda kaardil. Arvutiekraanile saab kuvada looduskaitse piirangud, ortofotod ja kõikvõimalikud kasutajate kaardikihid. Piiranguid seab tihti vaid kasutaja enda oskus kogu teabega toime tulla. Samuti saab tarkvara ühendada GPS-seadmega, mille abil on võimalik näha oma asukohta kaardil. Täiustatud tarkvara arendades on arvesse võetud soove, mis on tekkinud seni üle kahe aasta toiminud metsaregistri kasutamisel. Kokku on installeeritud metsaregistri tarkvara 145 arvutis. Selle aasta jooksul lisandub veel sada töökohta.

MIDA TOOB LÄHITULEVIK?
Kasutades personaalseid paroole, saavad metsaomanikud lähiajal Interneti kaudu esitada ka metsateatisi ning vaadata kõiki oma kinnistu metsaandmeid. Senini vaid metsakorralduse aegsele seisule tuginenud andmebaasist on saamas laiaulatuslik infosüsteem, mis võimaldab kajastada metsas toimuvat. Loodetavasti kujuneb metsaregistrist tõhus abivahend keskkonnateenistustele, keskkonnainspektsioonile, metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele, keskkonnaministeeriumile ja metsanduse huvirühmadele. Registri andmebaas ja tarkvara on hea lähtekoht, mille alusel saab üles ehitada kogu infosüsteemi.
Kui tekib küsimusi, palume pöörduda metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna poole. Meie kontaktandmed on Internetis.



Priit Lepiku, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna juhataja kt.

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet