Eesti Looduse fotovõistlus
3/2002



ARTIKLID
Metsatöömasinate SUURPARAADIL

5 –9. septembril toimus Soomes Jämsänkoskis metsatöömasinate mess. Seda peetakse üheks Põhjamaade esinduslikumaks. Moodsaid seadmeid olid tulnud tutvustama sajad metsandusfirmad. Kõige rohkem uut pakkusid Põhjamaade kolm suurimat –Timberjack, Valmet ja Ponsse. Senisest ulatuslikum väljapanek oli uustulnukal metsatöömasinate tootjate seas – Caterpillaril.

Metko mess on üks Põhja-Euroopa suurimaid
Siin on masinaid rohkem kui metsa, oli esimene mulje, mis kohale jõudes tekkis. Metsa mõlemal pool kruusatee serva olid üles rivistatud raskekaaluliste metsamasinate rügemendid otsekui tankikolonnid. Igal rügemendil ehk firmal olid oma tunnusvärvid. Valmetil punane, Ponssel hall ja kollane, Timberjackil roheline ning Caterpillaril kollane ja must. Need neli firmat on Soome metsamasinate turul tähtsaimad. Täpsemini hõlmavad Valmet, Timberjack ja Ponsse igaüks turust peaaegu võrdselt ühe kolmandiku. Caterpillar kinnitab uustulnukana alles kanda.
Oli 5. septembri hommik kell 9. Nägin, kuidas Caterpillari staabi ehk boksi juures kuulutas müügijuht Ahti Sormunen oma meeskonnale: “Te peate olema aktiivsed, positiivsed ja sõlmima ohtralt sidemeid. Asuge postidele!” Küllap anti täpselt samal ajal neidsamu korraldusi ka teiste firmade meeskondadele. Veel polnud näha ühtegi külastajat. Kuid peagi pidid teed neist tulvil olema. Metko mess oli algamas.
Sel aastal 5.–9. septembril peetud Metko metsamasinate mess on üks Põhjamaade esinduslikumaid. Nimi tuleneb soome sõnast metsäkonet. Tänavu korraldati näituslaata üheksandat korda. Nagu varemgi, toimus see Jämsänkoskis, Helsingist 250 kilomeetrit kirdes. Näituse eri osad paiknesid teemade järgi suurel maa-alal, mille läbimõõt oli 12 kilomeetrit. Traditsiooniliselt sai siin peale uusimate metsatöömasinate tutvuda ka maaparandus- ja tee-ehitusmasinatega, põllumajandusseadmetega, nende varuosade ja detailide ning hooldusvahenditega. Ühtlasi tutvustati ostuvõimalusi ja koolituspakkumisi. Esindatud oli sadu firmasid. Messil käijate arv küündis kümnetesse tuhandetesse.

Valmet pakub metsakombaini, mis toimib ka veokina
Valmeti esindajatest sain jutule tegevjuhi Jari Alahultaga. Mees seletas, et käibelt ja võimsuselt jääb firma teiste metsamasinafirmade seas Euroopas ja mujal maailmas alla võib-olla ainult Timberjackile. Kunagi oli Valmet puhtalt Soome riigifirma. Tema nimi on tuletatud nimest Valtion Metalli, mis tähendab riigimetalli. Praegu on Valmet tüüpiline rahvusvaheline hiidfirma. Tema aktsiatega kaubeldakse New Yorgi ja teistel suurtel börsidel. Kui pärisin, kes võiks olla praegu peamine Valmeti omanik, vastas Jari Alahulta: “Seda ei ole võimalik täpselt öelda. Võib-olla nii, nagu Nokial – Ameerika Ühendriikide pensionärid.”
jä Valmeti metsatöömasinaid müüakse ja kasutatakse kõigil kontinentidel peale Aafrika. Olulisim turg on Euroopas. Küsimuse peale, kui palju metsamasinaid on müüdud Baltimaades, vastas Jari Alahulta, et igatahes rohkem kui Venemaale. Meie turuosa on Baltimaades kiiresti kasvanud, see on juba pool Soome omast. Eesti omakorda ostab Baltimaadest kõige rohkem,” teatas ta.
Jälgisime koos uut masinat, mis parajasti Valmetile määratud metsatukas puid lõikas. See oli Valmet 801 Combi. Kõigepealt lõikas, laasis ja järkas masin puid. Seejärel tõstis ta palgijupid oma tagakasti ja viis metsast välja. Selles seisnebki tema uudsus: ta teeb ära kahe masina, harvestri ja forvarderi töö. “Oleme seda masinat müünud tänavu maikuust alates,” tutvustas Jari Alahulta. “Eestis võiks ta olla päris perspektiivne. Teie metsateede võrk on hõredam kui Soomes. Soomes on keskmine väljaveokaugus 400 meetrit, Eestis 700–800 meetrit. Kui seesama masin mitte ainult ei lõika, vaid ka välja veab, on kasutegur suurem. Ideaalne oleks muidugi töötada nii, et langil oleks samal ajal Combi-masin ja veel harvester ja forvarder. Esimene võtaks peenemaid puid, sest üle ühetihumeetristega läheb tal raskeks. Suur harvester lõikaks samast ainult jämedaid puid.”

Timberjacki haare maailmas on laiem kui teistel firmadel
<Arne Bergmani väitel on Timberjacki rahvusvaheline haare võimsam kui Valmetil või mis tahes muul metsamasinaid tootval firmal. Iga kontinendi jaoks tehakse masinaid sealse metsatehnoloogia järgi. Vaid ligi viiendik maailma maadest harrastab sellist metsa ülestöötamise viisi, nagu on Skandinaavias ja Eestis. Sel puhul järgatakse langetatud puud kohe metsas eri sortimentideks. USA-s, Venemaal, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasutatakse praeguseni nn. pika tüve meetodit. Terved tüved veetakse metsast välja ja järgatakse alles hiljem. Nende jaoks tehakse ka teistsuguseid masinaid.
Näiteks Brasiilias on Timberjackil oma tehas, mis paneb kokku kombaine spetsiaalselt eukalüptiistandike jaoks. Eukalüpti lõikamise masin saeb täpselt ühekõrgused ja -vanused puud maha ning võtab neil juba langil maha ka koore. Uhkusega seletas Arne Bergman, et nad on pääsenud ka Jaapani turule. Ühelgi teisel Euroopa või USA metsamasinatootjal pole see veel õnnestunud.
Metko messil näitas firma ühe uudisena harvestrit Timberjack 1270 D. Seda tutvustati kui maailma nõutuima harvestri Timberjack 1270 täiustatud varianti. Neid on praegu müüdud kokku üle kahe tuhande. Timberjack 1270 D tuli müügile vaid mõned kuud tagasi. Seda oli enne messi algust ostetud kakskümmend tükki. Minu küsimuse peale, milline on Timberjacki osakaal Baltimaade turul, vastas Arne Bergman, et täpseid arve ta ei nimetaks. Kuid üldjoontes on ligi pooled Eesti, Läti ja Leedu metsades töötavad harvestrid Timberjackilt. Teist poolt jagavad Valmet ja teised firmad.

Ponnse oli koera nimi
Firma tausta tutvustas mulle Ponnse infojuht Jari Mononen. Ta alustas firma nime päritolust. 1960. aastate lõpus huvitus Ida-Soomes Vierimää külas metsatöömasinatest mees nimega Einari Wiikre. Ta oli kuldsete kätega remondimees. Kord tuli talle pähe hulljulge plaan panna eri masinate osadest ise kokku uus metsatöömasin. Nokitsenud üksinda kuuris peaaegu aasta, ajas ta viimaks külarahva silme ette ennenägematu sõiduriista. See oli värvimata, inetu ja veidra maad ligi kerega. Ühe hämmeldunud külamehe suust lipsas arvamus: “See on ju Ponsse!” Ponsse oli küla tuntuima jahikoera nimi. Koer oli segavereline ja naljakavõitu välimusega. Kuid ta oli kõige osavam jäljekütt ja vastupidavam jooksja. Nõnda oligi leiutisele nimi leitud. Einari Wiikre hakkas kokku panema teisi samasuguseid masinaid. Paljud veendusid, et uus masin liigub soodes, sügavas lumes ja mujal rasketes oludes paremini kui tehastes toodetu. Ta oli senistest metsatöömasinatest ka vastupidavam. Õnnestunud toote järgi sai nime kogu firma. Firma on hämmastava kiirusega laienenud ning toodab praegu rohkesti eri tüüpi metsatöömasinaid.
Ponsse on praegu kolmest peamisest Soome ja Skandinaavia metsamasinate turul tegutsejast ainus, mille põhiomanikeks on soomlased. Ligi 60% aktsiatest kuulub firma asutaja järglastele ning muudele Soome ettevõtjatele. Firma on Timberjacki ja Valmetiga võrreldes väike, kuid just seetõttu ka paindlik ning aldis julgetele uuendustele. Hiljuti üllatas ta konkurente sellega, et sõlmis lepingu maailma ühe mainekaima mootorite valmistajaga MercedesBenz. Viimased Ponnse metsamasinad on kõik Mercedes- Benzi mootoriga.
Ponnse põhitrump on arvutitehnika ja –logistika kasutamine. Ka konkurendid tunnistavad, et Ponnsse on praegu neist eest üle oma arvutitehnoloogia poolest.
See, et metsakombaini ehk harvestri kabiin toimib nagu väike arvutikontor, ei ole metsatööstuses enam ammu uudis. Kuid Ponsse pakub praegu terviklikku logistilist programmi “Kännust tehaseni”.Sel puhul on arvutiprogrammide ja -sidega ühendatud kõik lülid metsaomanikust puidutööstusfirmani. Kõigepealt teeb Ponsse selgeks täpse tulevase puidu hulga, sortimendid ja hinnad langil. Metsaomanikuga koos valitakse paljude sortimentide seast optimaalseim. Seejärel jälgitakse arvutiside abil harvestri tööd langil ning suunatakse veokite liikumist langi ja puidutööstusettevõtte vahel. Kui viimaks hakatakse puitu saeveskis või mujal lõpptooteks töötlema, antakse sealgi enne ülevaade võimalikest variantidest ning lepitakse kokku sobivaim. Kogu protsessi ajal on andmetega kursis nii metsaomanik, metsa ülestöötaja kui ka puidutöötleja. Nad kõik saavad omavahel nõu pidada ning valikuid mõjutada. Küsisin Ponsse esindaja käest, kas metsatööde selline terviklik juhtimine arvutitega oleks mõeldav ka Eestis. “Põhimõtteliselt küll, kuid praktikas veel mitte,” vastas ta. ”Teil puuduvad piisava täpsusega alusandmed. Samuti pole kõik asjaosalised – metsaomanik, ülestöötajad ja puidufirmad – valmis tihedaks koostööks.”

Caterpillar on maailmamainega mootorite valmistaja
Caterpillari nimi ütleb eestlasele praegu võib-olla vähe seetõttu, et nõukogude võim pühkis selle rahva mälust. Sõjaeelses iseseisvas Eestis kasutati USA-st pärit Caterpillari buldoosereid võrdlemisi laialt. Kuid nüüd pole ligi pool sajandit nendega kokku puututud. Soomes, kus mälukatkestust polnud, nimetatakse kõiki buldoosereid täninipillariteks. See sõna on rahvakeelne mugandus Caterpillarist ja näitab, et selle firma buldooserid olid Soomes mitme sugupõlve jooksul enim levinud. Firma loomise algusest ligi kolmveerand sajandit tagasi on ta ikka tootnud ka ekskavaatoreid ja muid pinnase teisaldamise vahendeid. Inglise keeles tähendab caterpillar röövikut ehk putukavastset. Eks viita seegi maa peal roomamisele ja pinnase uuristamisele.
Tänapäeval on hiidfirma Caterpillar rahvusvaheliselt tuntud peamiselt eri tüüpi mootorite valmistajana.
Euroopa turu jaoks hakkas Caterpillar metsatöömasinate tootma alles 1980. aastate lõpus, kui oli ära ostnud Rootsis tegutseva tehase. Nagu kinnitas mulle firma Põhja-Euroopa osakonna turustuskonsultant Janne Tarvainen, peetakse selle firma masinate eeliseks seda, et nad on kokku pandud Caterpillari enda detailidest. Teised metsatöömasinaid tootvad suurfirmad hangivad näiteks harvestri mootori ühelt, raami teiselt ning muud osad kolmandatelt-neljandatelt firmadelt. Firma ise paneb vaid detailid kokku. Caterpillari loosung on: masinaid ei tehta mootorite järgi, vaid mootoreid valmistatakse masinate järgi. See tähendab, et mootorit ja muid detaile toodetakse rohketes tehastes täpselt teades, millise mudeli osadeks nad on mõeldud. Nii saavutatakse parim masinadetailide sobivus ning kogu masina väga hea terviklikkus ja töökindlus.
Metko messil esitles Caterpillar näiteks kännujuurijat. See on ekskavaatoritaoline seade, mille haarats on ette nähtud selleks, et suuri kände maast välja tõmmata. Kände kasutab Skandinaavia puidutööstus hakkpuidu valmistamiseks. Hakkpuit on Põhjamaades laialt kasutusel bioenergia saamisel. Tutvustati ka rekordiliselt pika haardeulatusega harvestrit Cat 550 LR. Masin ulatub puid lõikama, laasima ja järkama kaugemalt kui teised, kuni 12,5 meetri kauguselt. Eriti tõhus on ta hooldusraietel. Ilma et tal tuleks tihedas metsas paigalt liikuda, ulatub harvester üksikuid vajalikke puid välja noppima kaugelt ümberringi. Küsisin Caterpillari Eesti esinduse metsamasinate müügijuhilt Toomas Liivakult, kuidas firmal Eestis läheb. “Peamiselt on müüdud võimsaid generaatoreid ja teedeehituse masinaid. Vähesed eestlased teavad, et näiteks generaatorid, mis tootsid elektrivoolu Eurovisiooni lauluvõistluste ajal Sakus, oli valmistanud ja üles pannud Caterpillar,” kõneles Toomas Liivak. “Metsamasinaid hakkasime Eestis pakkuma alles tänavu. Oleme müünud paar forvarderit. Põhjamaade metsamasinate turule tulime suhteliselt hiljuti ja oleme olnud edukad. Samasugust edu loodame ka Eestis ja Baltimaades.” Toomas Liivak meenutas, et vanemad metsamehed Eestis kutsuvad kõiki metsatõstukeid siiani fiskarsiteks, sest Fiskars oli esimene firma, kelle tõstukid Eestisse jõudsid. Ta näis lootvat, et kord edaspidi saab ka mõni uudne Caterpillari metsamasin Eestis nii tuntuks, et seda rahvakeeles vaid firma nime järgi teatakse.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet