Eesti Looduse fotovõistlus
4/2006



RMK uus matkapiirkond
Uus RMK matkapiirkond – Voorepalu virgestusmets

Lõuna-Eesti vahelduvad maastikud pakuvad üha uut avastamisrõõmu. Hiljuti valmistati RMK Kiidjärve-Kooraste puhkealal matkajate jaoks ette huvitav piirkond – Voorepalu virgestusmets.

Vooremaa piknikukoht Postitee ääres
Ain Erik
TUNTUD PUHKEPIIRKONDADE KÕRVALE ON VAJA UUSI
Eestimaa on väike ja ka kauni maastikuga paiku pole ülemäära. Seepärast kannatavad mõned looduskaunid kohad liigse külastuskoormuse all. Kurvad näited on Akste sipelgate kaitseala ja Piusa koopad. Mõlemad tuli liigsete kahjustuste tõttu sulgeda. RMK puhkemajanduse osakond püüab leida uusi paiku, kuhu matkajaid suunata. Virgestusmetsa kaart on detsembrikuu Eesti Metsa paberväljaandes!

Virgestusmetsa kaart on detsembrikuu Eesti Metsa paberväljaandes!

Et rahuldada loodusesõprade sipelgahuvi, rajas RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala juba paar aastat tagasi Kiidjärvele tulundusmetsa õppeala, mis kannab kuklaste kuningriigi nime. Ka sealsel matkarajal saab ammutada teadmisi nii metsakuklaste eluolu kui metsade majandamise kohta. Nõnda ei koorma huvilised üleliia Akste looduskaitseala.
Eestis on hulk teada-tuntud paiku (Taevaskojad, Palojärv jt.), kuhu suundub matkajate vool. Ent RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad loovad puhkevõimalusi vähem tuntud piirkondades, nagu Erastvere-Kooraste, Krüüdneri jt. Selline ala on ka Kiidjärve metskonna Voorepalu vahtkonna 240 ha suurune künklik maastik ilusate männimetsadega. See väga rahutu reljeefiga piirkond kuulub Karilatsi mõhnastikku, olles Otepää kõrgustiku (piiri määrab 100 m kõrgusjoon) kõige kirdepoolsem tipp. Huvi piirkonna vastu suurendab aga asjaolu, et ligi poole (100 ha) vaadeldavast alast võtab enda alla Penijärve raba. Seda küllaltki vana ja sügava turbakihiga (7 meetrit) sood kaunistab tumedaveeline väike (0,7 ha) rabajärv – Penijärv.

VOOREPALUL ON SUUSARADA, KELGUMÄGI, MATKARADA RABAS JA MUUD HUVITAVAT
Kuus aastat tagasi hakkas RMK selles vaheldusrikkas piirkonnas puhkemajandust arendama. Soodustamaks puhkust metsas, on siia nüüdseks rajatud hulk loodushoiuobjekte: suusarada (3 km ja 10 km), kelgumägi (12 m kõrge), rabamatkarada (5 km), kaks lõkkekohta ja piknikukoht. 2006. aastal võeti kasutusele Põrgurada – eripärane 0,5 km pikkune elamusterada.
Puhkeobjekte hooldatakse koostöös ligidal asuva Mesikamäe puhketaluga, mis pakub metsapuhkuse veetjaile ka olmeteenuseid. Tulevikus on kavas rajada laskumisnõlv lumelauduritele ja metsa idaosas paiknevasse lohku veesilm, mille ääres saaks avada puhkeranna. Teha saab muudki, sest maastik pakub selleks häid võimalusi.
Voorepalu mets on majandusmets, kus puuduvad kaitsealade piirangud (välja arvatud kaks väikest vääriselupaika). Metsi majandatakse siin metsamajanduskava alusel, mille korraldused ei ole vastuolus puhkemajanduse korraldusega. Lageraied vanades metsades ja hooldusraied nooremates muudavad maastiku pigem vaheldusrikkamaks ja toovad paremini nähtavale järsud reljeefimuutused, mis ongi üks siinse paiga omapära ja külgetõmbejõud.
Läbi Voorepalu metsa lookleb vana Tartu–Võru maantee, ajalooline postitee. Sellest 20 km – Liivalt Varbuseni – on võetud kaitse alla maastikukaitsealana. Teest vaevalt 400 meetrit põhja pool on siinse “mäestiku” kõrgeim tipp (132 m ü. m. p.) Palumägi, mille vaateplatvormilt avaneb ilus vaade põhja Tartu poole.

PÕRGURADA MEENUTAB VIIMASE SÕJA SÜNDMUSI
Miks on Põrgurajal säärane nimi? Põhjusi on kaks. Esiteks: rahvajuttude järgi olevat siinset künklikku maastikku kujundanud vanapagan. Teiseks: viimase suure sõja ajal podises siin tõeline põrgukatel. 1944. aasta 17. augustil ründasid saksa lennukid Võru poolt Tartule liginevat III Balti rinde 67. armee 291. laskurdiviisi. Seda sündmust mäletavad kohalikud inimesed tänini. Isegi pommilehtrite jälgi võib veel näha. Punaarmee suure väeüksuse segamini paisatud eelkolonnide võitlejad varjusid hirmuga metsas tehtud kaevikutesse ja redutasid seal pealtnägijate kinnitusel veel nädalapäevad. Allakirjutanu tundis huvi, miks tekitas see õhurünnak nii suurt paanikat, kui rünnatavaid oli tervelt 4000. Vastuse annab Mart Laari ajalooteos “Emajõgi 1944”. Seal on kirjeldatud, et sakslaste poolel tegutses sööst-võitluslennukite nn. Stukade koondis, keda juhtis legendaarne major Hans Ulrich Rudel. Saksa õhuässa võitlusrühm oli spetsialiseerunud hävitama just maapealseid sõjaobjekte. Rudeli isiklikus kontos oli 519 tanki, peale selle lahingulaevu, lennukeid ja arvukalt veokeid ja kindlustatud objekte. Erakordsete lahinguliste teenete eest sai Hans Ulrich Rudel kõige kõrgema autasu – Raudristi Rüütliristi kullast tammelehtede, mõõkade ja briljantidega. Sellise ülima aumärgiga autasustati suure sõja jooksul ainult ühte meest!
Niisiis pole ime, et Nõukogude sõjamehed, kes teadsid, kes neid õhust võis rünnata, sattusid paanikasse ja pagesid metsa. Stukade koondis lahkus Tartu lennuväljalt napilt enne Tartu langemist 25. augustil 1944. aastal.

AVASTAMISRÕÕMU PAKUVAD AJALOOLINE MAANTEE JA VÄÄRISELUPAIGAD
Voorepalu metsalaama läbiv maantee on lõik väga vanast kaubateest, mis ühendas Tartut Pihkvaga. Alates 18. sajandi lõpust oli see ka Tartu ja uue maakonnalinna Võru vaheline ühendustee. 1854. aastal hakati sellel teel korraldama regulaarset postivedu. Et see paremini toimiks, ehitati 1862. aastal kaks postijaama (Maidla ja Varbuse). Selle põlise postitee kõige vaevalisem lõik oligi mägine ja liivane Voorepalu metsavahe. Koht oli ohtlik, sest metsas võisid varitseda teeröövlid. Just seetõttu kannab metsavaheline küngas Röövlimäe nime. Järgneva Tartu-poolse laskumisnõlva lõpus asuvat lohku kutsutakse aga Vabadussilla oruks. Arvatavasti on säärane nimi pandud, vabanemaks Röövlimäe painest.
Vahetult teeäärse RMK piknikukoha kõrval sirgub ulatuslikus 4,6 hektari suuruses endises tasandatud kruusaaugus männikultuur. See külvati siia aastail 1994–1995. Enne karjääri rajamist olevat samas kohas kõrgunud mägi, mille tipust olevat võinud näha Tartu kirikutorne. Riigimetsa kvartalil 13 eraldusel 12 kasvab aga 2,7 hektari suurune põlismännik, mis on valitud kaitstavaks vääriselupaigaks. Samamoodi on vääriselupaigana kaitse all 1,3 hektarit vana männikut siin lähistel Penijärve rabas.
Niisiis ootab uudistajaid taas üks põneva loodusega paik.



Ain Erik, RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet