Eesti Looduse fotovõistlus
3/2007



artiklid
Säästva metsanduse seire infosüsteem käivitunud

Eesti Metsa 2007. aasta esimeses numbris oli juttu säästva metsanduse seire infosüsteemi (SMSIS) loomisloost, seekord on kõne
all SMSIS kasutusvõimalused ja perspektiivid.

METSAREGISTER ON TOIMINUD ÜLE NELJA AASTA
SMSIS on metsandusteabe haldamise süsteem, mille peamised kasutajad on eri asutuste metsandusspetsialistid. Selle siht on võimaldada säästva metsanduse jaoks tarvilike metsandus andmete ristkasutust ning tagada mugav ja töökindel geoinfosüsteemi (GIS) põhine töökeskkond.

Metsaressursi arvestuse riiklikku registrit ehk metsaregistrit on peetud juba üle nelja aasta. Keskkonnaministri 13. juuni 2007. aasta määruse nr. 43 järgi on metsaressursi arvestuse riikliku registri ja sellele tuginevate andmekogude ning kaardikihtide pidamine ja registriandmete väljastamine metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ülesanne. Metsaregistri vastutav töötleja on keskkonnaministeerium. Metsaregistri objekt on metsainventuuri käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa ehk metsaeraldis. Selle kirjeldus sisaldab digitaalset kaarti, andmeid pindala, tagavara, seisundi, kasutamise ja kitsenduste kohta. Tänu metsaregistrile on välja kujunenud ühtne metsaeraldist kirjeldav andmeformaat, mis on avalikustatud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kodulehel.
Metsaeraldiste kirjeldused on metsaregistrisse kogutud mitmel moel. Esimestena kanti andmebaasi riigihangete raames saadud andmed. Seejärel lisandusid Eesti metsakorralduskeskuse (nüüdseks suletud) ja OÜ Metsaruum omanike tellimusel kogutud andmed. Kuna kehtestatud korra järgi tuleb koostada metsamajanduskava, on kõik tegevusloaga metsakorraldusettevõtted kohustatud digitaalselt esitama metsaeraldiste kirjeldused ka metsaregistrile. Esialgu edastati kõik andmed CD-del, kuid alates tänavusest aastast on kasutusel uus Interneti-põhine tarkvara e-katrin. Tarkvara kasutamiseks on väljastatud personaalsed paroolid. Samuti kontrollitakse e-katrinis automaatselt andmete terviklikkust. Metsamajanduskavasid saab nüüd esitada ka pdf-formaadis.

AGAR METSAREGISTRI KASUTUS ÜHA SUURENDAB HUVI SELLE VASTU
RMK-ga on kokkuleppe, et andmeid edastatakse registrile kaks korda aastas ning kogu RMK andmebaas korraga. Peale selle kantakse metsaregistrisse eriinventeerimiste andmed. Näitena saab tuua Elva linnametsad ja Matsalu rahvuspargi metsad. Erametsade andmed kannavad metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna töötajad metsaregistrisse kolme tööpäeva jooksul pärast jaatavat kehtestamisotsust. RMK suuremahulise andmebaasi sissekandmine võtab kuni kaks nädalat aega. Praegu on registris andmeid 1 820 016 hektari kohta, sh. 766 604 hektarit erametsi ja 1 053 412 hektarit RMK halduses olevaid metsi.
Metsaregistri tarkvara kasutajate hulk on nüüdseks tunduvalt suurenenud. Kui mõni aasta tagasi oli tarkvara tarvitusel ligi 100 arvutis, siis nüüd on see arv juba ligi 300. Suurimad kasutajad on keskkonnaministeeriumi maakondade keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Samuti on tarkvara kasutusel keskkonnaministeeriumis, sealhulgas info- ja tehnokeskuses, maaametis, erametsakeskuses, RMK-s ja riiklikus looduskaitsekeskuses. Tarkvara vastu on huvi tundnud ka maakondade planeeringute spetsialistid.
Mida agaramalt metsaregistrit (õigem oleks siiski öelda säästva metsanduse seire infosüsteemi) kasutatakse, seda enam sellest huvitutakse. Suuresti on aidanud kaasa koolitused. Samuti saavad metsandusspetsialistid arvutiabi foorumi kaudu või telefoni ja e-posti vahendusel. Esmapilgul võib GIS tunduda äärmiselt keeruline. Kui aga lihtsamad tarkvara kasutusvõtted käes, siis on sellest palju abi. Siin kehtib kindlasti ütlus, et üks pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna. Peale metsaeraldiste piiride on tarvitusel maa-ameti põhikaardid koos katastripiiridega, Eesti looduse infosüsteemi looduskaitsepiirangute kaardid ja ortofotod. Kokku võib eri kaardikihtide arv ulatuda kuni sajani. Kasutajad saavad ka ise teha uusi kihte, nagu näiteks GPS-mõõdistused. Nimelt võimaldab metsaregister jooksvalt näidata ja salvestada GPS-i andmeid. Eriti suureks abiks on see välitöödel, kus kasutatakse spetsiaalseid ilmastikukindlaid ja GPS signaali vastu võtvaid arvuteid.

SMSIS LAHUTAMATU OSA ON METSATEATISTE REGISTER
Metsateatiste registris hoitakse andmeid omanike kavandatud tegevuste, avastatud metsakahjustuste ja loodusväärtuste kohta ning teatise menetlemisega seotud teavet. Kui metsaregistris on tallel andmed metsade seisundi, paiknemise ja olemi kohta inventeerimise ajal, siis metsateatiste andmed sisaldavad infot metsaomaniku kavandatud tegevuste kohta. Metsateatis ongi omaniku tahet ja plaane sisaldav dokument, mis on aluseks metsaomaniku ja metsaametnike suhtlemisel. Metsateatise alusel antakse raietegevuseks luba ning kontrollitakse planeeritud raiete ja metsauuendustööde vastavust õigusaktidele. Metsateatis on enamasti aluseks ka metsade kahjustusi hindavale ja tegevusabinõusid kavandavale metsakaitseekspertiisile. Ka keskkonnajärelevalveasutustele on metsateatis kontrollide planeerimise lähtealus. Seega on metsateatiste kiire menetlemine ja andmete edastamine hädavajalik.
Kuni tänavuse aasta alguseni pidas iga maakonna keskkonnateenistus eraldi metsateatiste registrit. SMSIS rakendamisel tekkis võimalus hallata keskselt metsateatiste andmeid. Nii peabki keskkonnaministri 21. detsembri 2006. aasta määruse nr. 83 „Metsateatise vorm ja esitamise kord” alusel metsateatiste registrit metsakaitse- ja metsauuenduskeskus (MMK). Metsateatiste register hakkas infosüsteemis tööle tänavu 1. märtsil. Nüüd muutusid SMSIS-i tarkvaras keskkonnateenistuste metsaspetsialistide sisestatud ja andmevahetuse käigus keskregistrisse edastatud andmed kättesaadavaks teistele süsteemi kasutajatele.
Infosüsteemis on metsateatistega teavitatud metsatööde kohta iseseisev ruumiandmete kiht ning neid on võimalik kaardil kuvada kasutajale sobivate kaardikihtide taustal. Eesmärk on saavutada olukord, kus iga metsateatise tööreaga on seotud kaardiobjekt. Metsateatise andmeid saab vaadata teatise vormil, mida on võimalik ka trükkida. Metsateatiste registris talletatakse teavet ka teatise menetlemise etappide, aja ja menetleja kohta, mis võimaldab kahtluse korral kiiresti menetluskäiku kindlaks teha. Teatiste otsimise, kuvamise ja väljatrüki võimalused on püütud teha kasutajatele võimalikult mugavaks. Kui metsateatiste registri pidaja MMK vastutab andmete terviklikkuse, hoiu ja edastusvõimaluste ning arendustööde eest, siis teatisi sisestavad ja menetlevad endiselt maakonna keskkonnateenistuste metsaspetsialistid.

E-METSATEATISE TEENUS VÕIMALDAB METSAOMANIKUL ESITADA TEATIST INTERNETI KAUDU
Vähendamaks keskkonnateenistuste töökoormust ning pakkumaks metsaomanikele võimalust esitada metsateatist elektrooniliselt, loodi SMSIS-is eraldi komponent e-metsateatis. Praegu saab seda teenust kasutada füüsilisest isikust metsaomanik, kelle metsamaa kohta on metsaregistris kehtestatud metsamajanduskava. Teenuse kasutamiseks peab metsaomanikul olema ligipääs Internetile, ID-kaart ja/või Internetipanga konto: nende abil saab kindlaks teha andmete esitaja isiku.
E-metsateatise teenuse käivitamiseks tuleb siseneda näiteks kodanikuportaali (www.eesti.ee/) kaudu xtee portaali ja valida päringute lehelt nimetuse “Metsaregister” alt teenus “Metsateatise esitamine”, siis avaneb veebivorm, mis sarnaneb metsateatise pabervormiga. Seal tuleb täita nõutud väljad ning siduda iga teatise töörida veebikaardiaknas metsaeraldise kaardiobjektiga. Kui kõik andmed on sisestatud, jääb üle vaid andmed nupulevajutusega edastada. Sel moel teatist esitades säästab metsaomanik nii enda kui ka ametnike aega ning keskkonnateenistuse metsaspetsialist saab keskregistrist andmeid uuendades teatist kohe menetlema hakata.
Arendusjärgus on analoogse võimaluse loomine juriidilisest isikust metsaomanikele. Eraldi andmevahetuskanal luuakse RMK-le. Lähitulevikus täienevad ka veebikaardi võimalused: kasutajatele lisandub võimalus hallata paremini veebikaardikihte ning muuta või lisada kaardiobjekte.

ARENDUSTÖÖD JÄTKUVAD
SMSIS võimaldab hallata ühtlustatud välitööde metoodika alusel kogutud metsandustegevuste hindamiste ja mõõtmiste andmeid. Süsteemis saab sisestada hindamis- ja mõõtmistulemusi ning arvutada mõõtmistulemuste alusel mitmeid metsa kirjeldavate tunnuste väärtusi. Hindamiste puhul talletatakse info ka toimingute aja ja tegija kohta. Iga hindamine saab oma kaardiobjekti ning hindamistulemused muutuvad pooltele kättesaadavaks kindlaks määratud ulatuses. Eraldi saab hallata metsakaitseekspertiisi andmeid. Süsteemi abil on võimalik hindamisandmete ja mõõtmistulemuste põhjal koostada raporteid ning akte. Uuest metsaseadusest tulenenud muudatuste jõustumise järel on ka see rakendus jõudmas lõppjärku.
Tänu SMSIS arengule pääsevad metsandusandmetele ligi ka teised riigiasutused. Näitena saab tuua maksuameti, kelle ametnikud saavad lähitulevikus x-tee vahendusel kontrollida metsateatiste andmeid. Samuti ei ole ära unustatud metsaomanike ja metsanduse huvirühmi. Nimelt on plaanis veel sel aastal kuulutada välja riigihange uue Interneti-põhise metsaregistri loomiseks. Uue veebipõhise tarkvara võimalused oleksid märksa suuremad kui praegusel (http://www.metsad.ee/ mets_reg/).
Niisiis on SMSIS tööle hakanud, kuid veel mitte kaugeltki valmis. Laienenud kasutajaskond ja lisandunud kasutusvõimalused ärgitavad edasisi arendustöid ning koostööprojekte.

Autorid:
Priit Lepiku, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna juhataja kt.
Mati Valgepea, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsandusstatistika osakonna juhataja kt.



Priit Lepiku, Mati Valgepea

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet