4/2007

artiklid
Euroopa metsandusest 2007. aasta sügisel

Ka seda valdkonda mõjutab muu maailma, eriti Põhja-Ameerika ja Hiina areng. Nõnda on keeruline anda ülevaadet kogu Euroopa metsandusest. Võtmesõnadeks on EL metsanduse tegevuskava, ülemaailmne kliimaraport ja puidukomitee 2007.–2008.aasta turuprognoos.

Kanadas Briti Columbias on metsad hiigelsuurtel aladel hävinud ja seejärel maha raiutud. Fotol on ruske võraga puud huku äärel. See hiiglaslik üraskirüüste on üksiti mõjutanud ka Euroopa puiduturgu.
EUROOPA LIIDU METSANDUSE TEGEVUSKAVA VIIAKSE
ELLU SAMM-SAMMULT

Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast olen kirjutanud Eesti Metsa 2006. aasta kevadnumbris. Seetõttu võtan vaatluse alla vaid tegevuskava täitmise praeguse seisu, millest anti ülevaade tänavusel viimasel metsanduse ja korgimajanduse nõuandva komitee istungil.

Metsanduse Alaline Komitee (SFC) on nüüdseks ellu kutsunud kaks töörühma, hindamaks metsa mittepuiduliste hüvede väärtust ning edendamaks laialdast puidukasutust, sealhulgas märksa tõhusamalt ka energiatootmises. Sektori konkurentsivõime tugevdamiseks on tellitud IIASA-lt analüüs globaliseerumise mõjudest Euroopa metsasektorile. Peale selle korraldati 15.–16. mail Hannoveris Metsatehnoloogia Platvormi (FTP) konverents teadusarenduse teemal ja 20.–21. juunil Münchenis konverents „Metsasektori konkurentsivõime tugevdamine“. Viimase ettekanded on näha kodulehel http://www.forestplatform. org/index.php?mid=167. Tellitud on uuring võimalustest arendada koostööd metsaomanike ja energiaturu vahel. Projekt EUROFORNET peaks kulmineeruma 20. novembril peetava konverentsiga „Säästlik metsandus ja puiduenergeetika: kohaliku koostöö arendamine era- ja munitsipaalmetsades”.
Veel selle aasta jooksul peaks põllumajandusdirektoraat allkirjastama lepingu mahuka uuringu kohta, mis käsitleb kliimamuutuste mõju metsandusele ja metsanduse ajakohastamist. Eeskätt selle uuringu põhjal saab edaspidi luua strateegiat. Omamoodi avapauguks sellele oli eelmisel aastal algatatud laiaulatuslik metsakahjustuste uuring, mis püüdis hinnata ka kliimamuutustest tulenevaid metsakahjustusi ja pakkuda välja EL meetmeid nende vastu võitlemiseks. Esimesi tulemusi tutvustati juba septembris Hamburgis ja eeldatavasti valmib lõppraport tänavu detsembris.
Koordinatsiooni ja kommunikatsiooni edendamiseks on komisjon koostanud detailse aastaplaani (2008. aasta plaani arutatakse 14. detsembril peetaval SFC istungil) ja osalenud koostöös eesistujamaaga Euroopa metsandusdirektorite kohtumiste ettevalmistamisel (26.–28. märtsil Wiesbadenis ja 24.–26. oktoobril Madeiral). Üksiti on püütud koordineerida liikmesriikide tegevust rohelisi riigihankeid puudutavate regulatsioonide väljatöötamisel. Kuna eri riikide nõuded pole ühtsed, pärsib see puidukasutuse arengut üldiselt. Seetõttu on püütud üldpõhimõtteid, ennekõike serditud puitu puudutavaid nõudeid, ühtsemaks muuta.

EUROOPA METSASEKTORIT MÕJUTAB ÜLEILMASTUMINE
Nagu mainitud, on prof. Sten Nilssoni juhatusel valmimas IIASA analüüs globaliseerumise mõjust metsasektorile. Sama meeskond avaldas tänavuse aasta algul raporti energeetikast ja puidukasutuse perspektiividest Euroopas. Seal tõdeti, et tagamaks majanduslikku kasvu, energiatarnete turvalisust ja keskkonnaeesmärkide täitmist, tuleks aastas võtta tarvitusele veel mitusada miljonit tihumeetrit puitu. Nüüd on aeg hinnata sektori konkurentsivõimet: ainult majanduslikult tugev sektor suudab ajaga kaasas käia ja panustada kliimamuutuse vähendamisse.
Raportis on analüüsitud peamisi puiduturgu mõjutavaid tegureid ja suundumusi. Ära on märgitud kuus kõige tõenäolisemat puiduturgu muutvat aspekti: 1) nõudluse kasv Hiinas, 2) Venemaa puidutollide rakendamine, 3) illegaalsete puidutarnete vähenemine, 4) ulatuslikud üraskikahjustused Briti Columbias (Kanada), 5) bioenergia nõudluse kasv ja 6) üleraie.
Hiina on praegu suurim palgi, tselluloosi ja vanapaberi importija. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina puidudefitsiit suurenenud 10 miljonilt tihumeetrilt 80 miljoni tihumeetrini. Prognoosi järgi oleks see näitaja 2020. aastal juba 160 miljonit tihumeetrit. Briti Columbias on ulatuslikud männi üraskikahjustused levinud aladele, kus neid varem pole olnud (vt. Kaljo Voolma kirjutist Eesti Metsa 2006. aasta 2. numbris). Nüüdseks on juba üle 9,2 miljoni hektari metsa kahjustatud, ning ennustatakse, et aastaks 2008 sureb kahjustuspiirkonnas 50% keskealistest männikutest ja aastaks 2013 juba 80%. Kahe aasta pärast peaks kahjustatud puidu maht küündima 600 miljoni tihumeetrini. Tänavu rahastas valitsus seejuures vastumeetmeid 200 miljoni dollari eest.
Raporti hinnangul on Euroopa metsasektor globaliseerumisest üldjoontes võitnud ja tootmismahud on suurenenud. Nüüd on aga aeg paradigmat muuta. Ida- ja Kesk-Euroopa metsandussektoril on soovitatud keskenduda toodete konkurentsivõimele, Põhjalal ja Balti riikidel aga uue põlvkonna toodetele ja Lõuna- Euroopal nišitoodete arendamisele.

IPCC ARUANNE KÕNELEB KLIIMAMUUTUSTEST
Kindlasti hakkab kliimamuutus üha enam mõjutama metsanduse käekäiku. Hämmastaval kombel pole sektor ise probleemist kuigivõrd teadlik. Näited Kanadas või Kõrg-Tatra mäestikumetsades toimuvast on alles jäämäe tipp. Tasub lugeda hiljuti avaldatud Ülemaailmse Kliimamuutuste Komitee (IPCC) neljandat aruannet, kus eraldi peatükk käsitleb Euroopat (vaata www.ipcc.ch).
Paratamatult mõjutavad kliimamuutused kõiki Euroopa piirkondi ja põhjustavad probleeme mitmele majandusharule, sealjuures metsasektorile. Negatiivse mõjuna võib nimetada üleujutusi ja sagenevaid metsatulekahjusid. Mäestikupiirkondades aktiveerub liustike sulamine. Lõuna-Euroopas halveneb veelgi veerezhiim, pikenevad põuaperioodid ja suureneb tuleoht. Tõenäoliselt väheneb nii põllu- kui ka metsamajanduse toodang. Kesk- ja Ida- Euroopas väheneb suviste sademete hulk. Metsanduse toodang kahaneb ja rabades tuleb üha sagedamini ette põlenguid. Põhja-Euroopas avaldub mõju mitmeti. Ühelt poolt peaks soojemate talvede tõttu suurenema ka metsa juurdekasv, ent teiselt poolt muutuvad talveolud ohustatud ökosüsteemidele ebasoodsamaks. Kardetavasti laienevad putukarüüsted ning pikenevad suvised põuaperioodid.
Hinnangu järgi on eeldatav kahju siiski suurem kui kaasnev kasu. Kui kliima soojeneb üle kolme kraadi, ei suuda 50% kaitsealadest enam täita neile püstitatud eesmärke. Seda rõhutati ka 18.–19. oktoobril Sagadis peetud rahvusvahelisel metsandusseminaril, kus riigi- ja erametsade majandajad ning mõned tippteadlased püüdsid hinnata kaitsealade majandamist muutuvas kliimas. Ilma kliimamuutusi ohjeldamata on metsade mitmekesisuse kaitse üsna väheperspektiivikas.
Eespool käsitletud raport on paljuski mõjutanud nüüdseid poliitilisi otsuseid, näiteks bioenergeetika, teaduse ja Euroopa Liidu eelarve vallas. Väga palju oleneb tulevik sektori arvamusliidritest: kuidas nad probleemi omaks võtavad ja edasi tegutsevad. Suurimad shansid on neil sektoritel, kes praegu on valmis investeerima, ja mitte ainult adaptatsiooni vaid ka kliimamuutuste ärahoidmisse. Ühiskonna ressursid nii teadlaste osas kui muudes valdkondades on piiratud ja neid paigutatakse eelistatult sinna, kus kasu kõikidele suurim. Ühe või teise sektori „päästmine“ pole varsti enam küsimus. Seetõttu peab metsandus suutma näidata oma rolli just kliimamuutuste ärahoidmisel: metsade süsinikusidumise ja puidutoodete (sh. biokütuste) süsinikuneutraalsuse kaudu.

PUIDUTURU ARENGUSUUNDUMUSI AASTATEL 2007–2008
Kliimamuutuste kõrval on loomulikult pideva huvi objektiks ka igapäevane turusituatsioon. Kõige ammendavamalt kajastatakse seda Euroopa Majanduskomisjoni puidukomitee sügisistungil. Seekordne oli juba 65.
Kui 2007. aastal peaks Euroopa raiemaht kokku suurenema 5,4%, siis 2008. aastal püsib see muutumatuna. Eeldatavasti võib vähesel määral raiemaht suureneda Soomes ja Balti riikides, kui Venemaa tollipoliitika jätkub. Prognoositakse, et viimane avaldab tugevat mõju Euroopa ja Hiina ümarpuidu impordile – Venemaa saepalgi eksport peaks vähenema 20,5 miljonilt tihumeetrilt järgmisel aastal 11 miljoni tihumeetrini. Seetõttu on saepalgi hinnad endistviisi kerkinud ja osa saeveskeid vähendanud tootmismahtu.
Surve saetööstusele suureneb ka Põhja-Ameerikast. Kuna USA ehitusturg on madalseisus, turule on jõudmas määratul hulgal odavat okaspuupuitu Briti Columbiast ja dollar euro suhtes nõrk, on Euroopa saetöösturid sealsetelt turgudelt välja surutud ning oodatavasti võtavad Kanada ja USA tootjad teatud eksporditurud üle (nt. Põhja- Aafrika) ja sisenevad isegi Euroopa turule. Seevastu Venemaa prognoosib saematerjali ekspordi kasvu 2008. aastal 10%.
Mõnevõrra parem on olukord plaaditööstuses, kus prognoositakse nii tootmise kui ka nõudluse kasvu. MDF ja OSBl on mõnevõrra paremad perspektiivid kui „vanadel“ plaatidel. Vineeri nõudlus peaks samuti stabiilselt suurenema. Ka selles sektoris on Venemaa prognoosinud tähelepanuväärset kas vu: kuni 8%. Plaaditööstusega konkureerib tooraine pärast just bioenergeetika sektor. Selle areng on olnud peadpööritav kogu arenenud riikides. Nõudlus töödeldud biokütuse, sh. puidugraanulite (prullide) järele on olnud väga suur ja pidevalt kergitanud hindu. Märkimist väärib, et umbes 80% Põhja-Ameerika prullitoodangust on eksporditud Euroopasse. Ka Venemaa on üles näidanud huvi müüa Euroopasse biokütust, kas siis prulle, gaasi või bioõli. Iseküsimus on, kas ümberorienteerumisel Siberist ammutatud fossiilsetelt kütustelt Venemaal toodetud biokütustele muutub Euroopa energiaturvalisuse olukord.
Lehtpuu saematerjali Euroopa turg peaks tänavu suurenema kokku 2,4% ja tuleval aastal püsima samal tasemel. USA-s ja Hiinas on suurenenud nõudlus eelkõige Euroopa ja Ameerika tamme ja ka pöögi järele. Tselluloosi- ja paberiturgudel püsib prognoosi järgi praegune turusituatsioon: stabiilne tootmise kasv ja jätkuv nõudlus nii paberi kui ka tselluloosikiu järele.

METSASERTIMISE ARENGU KOHTA ON VASTAKAID ENNUSTUSI
Metsade sertimise ja serditud puidutoodete turustamise kohta polnud Genfis ühtset arusaama. Sertijad ise rõhutasid jätkuvat arengut ja viitasid uutele „võitudele“: lisandunud on ligi 20 miljonit hektarit serditud metsa. Nii mõnegi osaleja hinnangul on sertimine siiski suur ebaõnnestumine: pärast 12 aastat ollakse olukorras, kus 294 miljonist hektarist serditud metsast 87% asub n.-ö. vales kohas ehk Põhja- Ameerikas ja Euroopas, kuigi oluline oleks sertida just ülejäänud maailma metsi. Peale selle pole globaalselt arvestatavat nõudlust sertifitseeritud puidutoodete järele (ametliku statistika alusel tuleb küll 24% tööstuslikult kasutatavast puidust serditud metsadest, kuid tegelikult jõuab lõpptarbijani sellest märgistatud kujul vaid väikene osa). Seejuures on täheldatav areng, kus Euroopa tootjad püüavad hankida endale mõlemad konkureerivad sertifikaadid (PEFC, FSC), sest puudub üksteist tunnustav süsteem. Seetõttu peavad tootjad tegema lisakulutusi, mis pole säästva metsanduse seisukohast põhjendatud. Arvestades sertimise algset eesmärki – peatada troopiliste metsade häving – on kriitika mõnevõrra omal kohal. Tõsiasi on ka see, et paljud palgivood on praegu hakanud Hiinasse ja Indiasse liikuma, kus majanduskasv on kiire, nõudlus suur ja elanikkond ei tunne veel nii suurt muret globaalsete keskkonnaküsimuste pärast.
Selle sügise metsapoliitiline tähtsündmus oli kindlasti 5.–7. novembril Varssavis peetud viies Euroopa metsandusministrite konverents (MCPFE). Seal võeti vastu kaks olulist metsandust puudutavat deklaratsiooni bioenergeetika ja veekaitse kohta. Loodetavasti kajastavad Eesti delegatsiooni liikmed sellel kõrgetasemelisel konverentsil arutatut ja kokku lepitut juba järgmises Eesti Metsa numbris.

NB! Joonised, tabelid ja fotod leiate ajakirja trükinumbrist.



Erik Kosenkranius, EUSTAFOR-i (European State Forest Association) tegevjuht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: