Eesti Looduse fotovõistlus
4/2009



artiklid
Mets aitab

Eesti rahvapärimuse järgi on mets rasketel aegadel ikka inimesele abiks olnud. Selgitame, kuidas saada puidumüügil abi metsaühistult;
mis teenuseid pakuvad konsulendid; milliseid rahalisi toetusi on erametsaomanikul võimalik taotleda.

Puidumüügi võimalused on paranenud

Umbes aasta on möödas ajast, kui hinnad
puiduturul drastiliselt langema hakkasid.
Seljataha on jäänud üks viimase 15–20 aasta keerulisemaid raiehooaegu: talv oli hea, kuid puiduhinnad kõigi aegade ühed viletsamad. Kevadel polnud mõnda sortimenti sootuks võimalik müüa. Uus talv on peatselt algamas ning metsaomanikel vaja saada selgust, kas
praegustes tingimustes tasuks sel talvel
metsas toimetada. Teisisõnu: kas mets
tõepoolest tuleb keerulisematel aegadel
appi? Katsume heita pilgu nii puiduturu
arengule kui ka süsteemidele, mis võivad
metsaomanikku abistada.

Näib, et turu madalseis on selleks korraks õnneks möödas. Uue raiehooaja algul on turul taas tekkinud üsna hea nõudlus saepalgi järele. Märkimisväärselt on paranenud paberipuu müügivõimalused. Ka küttepuu hind on sügisel kerkinud, kuid palju räägitud hinnatõus, mille mootoriks peaksid olema suured koostootmisjaamad, ei olnud sügise alguseks veel kätte jõudnud (vt. http:// www.eramets.ee/?op=body&id=200#_ levaade_2009._aasta_III_kvartali_puiduturust). Just puidu varasemast suurem tarvitus energiasektoris peaks metsaomanike ootuste järgi suurendama metsatoodete nõudlust.
Erametsakeskuse tellitud uuringu järgi on tselluloositehaste sulgemise tõttu Soomes paberipuu aastane nõudlus tänavu kahanenud võrreldes eel-miste aastatega ligi kuus miljonit tihumeetrit (vt. http://www.eramets. ee/?op=body&id=281 Kalevi Mikkonen, ülevaade Soome tööstuste arengust ja paberipuu vajadusest). Arvestades, et Soome on olnud paberipuu ekspordilt Eesti jaoks üks peamisi sihtmaid, on selge, et ekspordivõimalused on meie jaoks jäädavalt ahenenud ning energiasektor peaks vähenenud turustamisvõimaluste korral leevendust pakkuma. On ju Euroopa Liit 2020. aastaks seadnud endale ambitsioonikad sihid suurendada taastuva energia osakaalu 20%-ni kogu energiatarbimises. Need otsused on juba mõjutanud ka arengut Eestis.
Otsuse puitu müüa või jätta müümata teeb loomulikult iga metsaomanik ise. Julgustuseks saab siiski tõdeda, et müügivõimalused on mitu korda paremad kui veel pool aastat tagasi. Kui mets nõuab raiet, siis turu puudumise tõttu töö küll tegemata jääda ei tohiks.

Kuidas puidu müügil metsaühistust abi saada
Oma varasemas tegevuses ei ole metsaühistud kuigivõrd osutanud puidukaubandusega seotud teenuseid. Üks põhjusi, miks ühistud on puidumüügi ketist eemale jäänud, on kindlasti olnud ka nn. musta metsaturu olemasolu. Aastaid tagasi valitses meil müügipraktika, kus metsaraha liikus n.-ö. käest kätte, et maksude tasumisest kõrvale jääda. See ei ole võimaldanud ühistul puidu müügil abi osutada – ühistu ei saa kindlasti pakkuda ebaseaduslikku maksuvaba teenust. Samas võiks puidu müük väikestelt erametsaüksustelt ühispakkumise korras olla kasulik nii müüjatele kui ka ostjatele. Osaledes mahukas pakkumises, võib metsaomanik saada parema müügihinna, ostja saab aga suurema koguse ostmise teel paremini planeerida ressursikasutust.
Et töötada välja ühistutes rakendatav ühismüügi teenus, on erametsakeskuse eestvõttel alates 2008. aasta sügisest ellu viidud keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud majanduskoostöö projekti. Projekti raames on üheksa ühistu juures hakanud tööle konsulent, kes abistab metsaomanikke puidu turustamisel. Välja on töötatud raielankide enampakkumiste müügiskeem: ühistu esindaja hindab ressursi, hoolitseb selle eest, et nõutavad dokumendid oleksid olemas, korraldab enampakkumise ning aitab metsaomanikul ostjaga lepingu sõlmida. Kõik pakkumised avaldatakse erametsanduse infoportaalis www.eramets.ee, et tagada ostjatele võrdne võimalus osaleda oksjonil. On oluline, et pärast ostjaga lepingu sõlmimist ei jäeta metsaomanikku omapäi. Ühistu esindaja kontrollib ka langil tehtavate tööde kvaliteeti ning hiljem pakub ühistu ka metsauuendamise teenust.
Eelmine, erandlik raiehooaeg on kaasa toonud ka mõningase arengu, mida majanduskoostöö projekti käivitades ei olnud ette nähtud. Metsaomanikel tekkis tõsine vajadus abi järele ümarmaterjali turustamisel. Nii asutasid aktiivsemad metsaühistud mais puidu turustamisega tegeleva organisatsiooni – keskühistu Eramets. Pikaaegsete metsandustraditsioonidega Euroopa riikides osalevad metsaomanike ühendused ka puidu turustamisel. Ei näe põhjust, miks Eesti metsaomanikud ei võiks olla kaasatud sellesse tegevusse.
Turumajanduse korral valib iga metsaomanik ise, kellega tehing teha. Ka ühistu abi kasutamine on vabatahtlik. Siiski võib puidumüüki kavandavale metsaomanikule soovitada, et müügimurede korral tasuks pöörduda metsa asukohajärgse ühistu poole ja vähemalt uurida, millised on võimalused saada neilt abi. Kui võimaluste kohta on rohkem infot, on ka paremad shansid teha hea müügiotsus.

Tugiisikud ja konsulendid abistavad
Igas maakonnas ja ka Tallinnas on üks tugiisik, kes kõige esmalt pakub abi metsamurede korral. Tugiisik oskab tutvustada piirkonna metsaühistute tegevust, anda esmast metsandusteavet ning spetsiifilisemate küsimuste korral suunata juba edasi konsulendi juurde. Tugiisikute poole saab pöörduda ka juhul, kui soovite saada teavet metsatoetuste kohta. Erametsakeskusel ei ole maakondades osakondi. Abi toetuste taotlemisel korraldavad just tugiisikud. Samuti korraldab tugiisik teabepäevi ja muid infoüritusi.
Omanikul, kellel pole teadmisi metsa kohta, tasuks enne otsuste langetamist pidada nõu asjatundjatega. Erametsakeskus on veelgi arendanud nõustamissüsteemi. Eelmisel aastal arengukavaga seatud siht, et igas maakonnas oleks metsaomanikke nõustav konsulent, on täidetud. Konsulentide arv on suurenenud sedavõrd, et metsaomanik saab valida, kelle teenust kasutada – kokku on Eestis üle 60 metsandusvaldkonna atesteeritud konsulendi. Ühtlasi on juriidiliste probleemide lahendamiseks võimalik pöörduda metsandusküsimustele spetsialiseerunud juristist konsulendi poole.
Meeldiv on tõdeda, et nõu saanud metsaomanike hulk on võrreldes eelmise aastaga mitu korda suurenenud: kaheksa kuuga on tänavu konsulentide nõustamisteenust kasutanud 1500 metsaomanikku, kes on saanud nõu kokku 4600 tundi (võrdluseks: mullu sama aja kohta olid 150 metsaomanikku saanud 1300 tundi nõu).
Metsaomanikul on oluline teada, et konsulendilt võib ta saada aastas kuni 15 tundi erametsakeskuse doteeritavat nõu (erametsakeskus maksab metsaomaniku eest konsulendile 400 krooni iga nõustamistunni kohta). Nõuande osutamisega seotud transpordikulud tuleb aga üldjuhul katta nõu saajal. Tihti sõidutab metsaomanik konsulendi metsa enda sõiduvahendiga. Samuti tuleb endal rahakotti kergendada, kui nõustamismaht ületab 15 tunni piiri. Ka peab arvestama, et riigi toetatud nõustamisteenuse saamiseks peab metsaomanik olema täitnud enda kohustused riigi ees – riigimaksud peavad olema tasutud.
Tuleb rõhutada, et konsulendid ei ole erametsakeskuse palgalised töötajad. Tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes ei saa põhipalka tööl veedetud tundide eest. Nende teenistus oleneb metsaomanikele osutatud nõuande mahust. Seega toimib nõustamissüsteem eraalgatuse ja riigi ühistööna – küllalt suur osa nõustamiskuludest kompenseeritakse, kuid siiski pole tegemist päris tasuta teenusega. Valed otsused metsa majandamise kohta võivad aga kurjalt kätte maksta aastakümneid. Seetõttu ei tohiks väärt soovituste eest pidada mõnesid kulutusi liigseks.
Konsulentide kontaktandmed leiab erametsanduse infoportaalist www.eramets. ee (rubriik „Nõustamine”).

Toetusi antakse ka metsakasvatuseks
Siinse artikli kirjutamise ajal ei olnud erametsakeskuse 2010. aasta eelarve veel kinnitatud ning toetusrahade maht oli seega veel ebaselge. Ent kahtlemata kavatseme jätkata seniste toetustega. Siseriiklikest vahenditest on endistviisi plaanis rakendada toetusi metsamajanduskavade ja metsa uuendamise eest. Ja loomulikult ootame metsaomanikke aktiivselt osa saama eurorahade kasutamisest. Euroopa Liidu kaudu saavad toetust need, kelle mets jääb Natura alale, aga ka metsamajandusse investeeringute tegemisest huvitatud metsaomanikud. Täpsemat teavet toetuste kohta saab erametsaportaalist: www. eramets.ee (vt. rubriiki „Toetused”). Metsaomanikel on tähtis meeles pidada, et Natura toetuse jaoks tuleb avaldus esitada igal aastal uuesti (taotlusi võetakse vastu maikuus), hoolimata sellest, et varem on juba Natura eest raha saadud. Metsamajandusinvesteeringute toetustaotluste järgmist vooru planeeritakse 2010. aasta sügiseks.
Toetusest huvitatud metsaomanikul tasub kindlasti pöörduda piirkondliku tugiisiku poole. Nemad saavad anda toetuste kohta lähemat informatsiooni ja aitavad korraldada toetustaotluste koostamist maakondades.
Kokku võttes: metsast on rasketel aegadel ikka abi saadud. Märgatavalt paranenud olukord puiduturul laseb loota, et metsale saab ka nüüd loota. Võib ju vaielda toetuste süsteemi vajalikkuse üle, kuid tõsiasjaks jääb, et toetusmeetmed on kujunenud Euroopa majandusmudeli osaks. Kui teised rakendavad toetusi, poleks meil paslik oma metsasektor ilma jätta. Konkureerivad ju meie metsatooted samadel lõppturgudel naabermaade toodetega. Kui toetussüsteemid on olemas, tasub nende võimalusi igati ära kasutada.





Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet