Eesti Looduse fotovõistlus
4/2009



artiklid
Euroopa metsaseltsid koostöös

Euroopas tegutseb palju metsaseltse, keda seob mitmekesine koostöö. Huvitav on võrrelda, mille poolest paistab nende seas silma Eesti metsaselts.

Ligi pooled Euroopa riikide metsaseltsidest on koondunud mitteformaalsesse koostöökogusseEuropean Forest Network
Koostöökogusse kuuluvate seltside roll on
osaleda oma riigi metsapoliitika kujundamisel,
lahendada metsandusküsimusi ning aidata üldsusel mõista metsas tehtavat. Kõik see peab looma soodsad tingimused metsanduse arengule. Loomulikult on metsapoliitika eesmärgid riigiti erinevad, arvestades konkreetse riigi loodusolusid, metsanduse senist arengut, riigi kultuurilist eripära ja teisi aspekte. Erilaadsed on ka nende riikide metsaseltsid, nende kujunemise lood, liikmeskond ja roll praegusel ajal. Mille poolest hakkab nende metsaseltside hulgas silma Eesti metsaselts?

Pikimad traditsioonid Shveitsil
Kõige vanem metsaselts on Shveitsil: asutatud juba 1843. aastal. Vaadeldavatest seltsidest suurem osa on loodud 19. sajandil. Mõni selts on selle pika aja jooksul muutnud oma nime, ka tegevuseesmärgid ja asukohad on muutunud. Näiteks rajati Poola metsaselts 1882. aastal Tsaari- Venemaal Lvivis, mis praegu kuulub hoopis Ukrainale.
Liivimaal (täpsemalt Riias) asutati 1867. aastal Balti metsaselts, mis koondas metsaomanikke, -ametnikke, -teadlasi ja metsandushuvilisi. Kuigi see selts kolis hiljem oma peakorteri Tartusse, ei pea me Eesti metsaseltsi algusajaks seda kuupäeva, sest otsene õigusjärglus puudub. Meie seltsi loomisajaks peetakse 1922. aastat, kui asutati akadeemiline metsaselts.
Saksamaal ja Austrias on enamikul liidumaadest oma metsaselts ja üleriigiline selts on justkui katusorganisatsioon. Osa liidumaid on loonud naabriga ühise metsaseltsi. Nii on Austrias kokku üheksa liidumaad, kuid metsaseltse seitse. Ühine metsaselts on Alam-Austria ja Viini ning Ülem-Austria ja Salzburgi liidumaal. Kui Viini linn on arvatud eraldi liidumaaks, siis Salzburgi liidumaa hõlmab umbes niisama suure pindala kui meie Pärnu- ja Läänemaa kokku. Austria riik loodi alles 1955. aastal, ent vanimad metsaseltsid olid siis juba sada aastat vanad (Tirooli ja Ülem-Austria ning Salzburgi metsaselts).
Ka Saksamaal on 16 liidumaa alusel loodud 11 seltsi ning Saksa metsaselts on nende katusorganisatsioon. Saksa metsaseltsi ajalugu on niisama keeruline kui saksa rahva ajalugu 19. ja 20. sajandil. Seltsieelne ühistöö algas 1869. aastal, mil esimest korda kogunes „saksa metsameeste kogu”. Siiski ei pea nad seda aastat oma seltsi sünniaastaks. Alles 1899. aasta 21. augustil, kui „saksa metsameeste kogu” kogunes Schwerini juba oma 27. aastakoosolekule, jõuti seal pärast tuliseid vaidlusi siiski peaaegu ühel häälel otsuseni asutada Saksa metsaselts.
Eestist ainult kaheksa aastat hiljem asutati metsaselts Islandil. Island on teatavasti nüüdseni üks Euroopa metsavaeseimaid riike. Seda üllatavam on tõdeda, et Islandil on nn. metsaasja aetud juba kaheksakümmend aastat. Aktiivsem tegevus algas siiski 20–30 aastat pärast seltsi loomist, eriti märkimisväärne on see olnud viimastel kümnenditel.
Ainsana praegu tegutsevatest metsaseltsidest jääb asutamisaasta 21. sajandisse lätlastel. Seal asutasid kuus inimest metsaseltsi alles 2006. aastal. Praegu ühendab selts juba paljusid metsandushuvilisi kogu Lätis. Lätlastel pole ainukesena veel oma interneti kodulehte, aga kuna neil on tegus aktiiv, võivad nad loodetavasti igati lootusrikkalt tulevikku vaadata.

Kes kuuluvad metsaseltsidesse?
Eesti metsaseltsi kuulub paarsada ühiste aadetega metsandustöötajat ja -huvilist, peale selle 11 juriidilist liiget. Maakondlikke allorganisatsioone meil pole – ainsana saab siin esile tõsta Jõgevamaa metsaseltsi, mis on meie seltsi juriidiline liige. Oma liikmete arvuga oleme ühed väiksemad Euroopas. Veel väiksem on meie lõunanaabrite selts, kus kuue inimese ümber on koondunud tegusad inimesed, kes ei ole otseselt seltsi liikmed.
Seevastu Leedus on metsaseltsi liikmeskond väga märkimisväärne. Seltsi kuulub 1500 inimest, kellest suur osa on seotud riigimetsanduse või avalik-õiguslike asutustega. Esiletõstmist väärib jälle Islandi metsaselts, kuhu kuulub 57 kohaliku organisatsiooni kaudu 7500 füüsilisest isikust ja 61 juriidilisest isikust liiget. Kui inimene Islandile saabus, oli kasemetsaga kaetud vähemalt veerand maast. 2005. aasta FAO andmetel oli metsa 43 100 hektarit (puittaimedega kaetud alasid, mida metsaks ei peeta, oli Islandil tänavusel aastal veel pisut üle 100 000 hektari). Metsamaad jagub niisiis Islandil iga metsaseltsi liikme kohta 5,7 hektarit. See on suure tõenäosusega Euroopa rekord. Üks põhjus peitub selles, et Islandi metsaselts, nagu ka mitu teist metsaseltsi, ühendab endas peale metsandushuviliste ja metsanduses töötajate ka erametsaomanikke.
Kõigest 500 liikme võrra on Islandi metsaseltsist suurem Saksa metsaselts: 8000 inimest 11 liidumaa seltsist. Vaadeldavatest seltsidest paistab suurima liikmeskonnaga silma Norra metsaselts, kuhu on 17 regionaalse seltsi kaudu vastu võetud 11 000 liiget. Omalaadne on Soome metsaselts, kuhu kuulub 64 juriidilist liiget – see katab kogu metsasektori.

Mis on metsaseltside ülesanded?
Laias laastus on metsaseltside siht täita nelja kohustust: tutvustada metsandust avalikkusele ja kaitsta metsanduse üldhuvisid, ühendada metsandusega seotud inimesi (sh. metsandushuvilisi), esindada ja kaitsta erametsaomanike huvisid ning kaitsta metsanduses töötavate inimeste huvisid. Ükski selts ei ole keskendunud pelgalt ühele eesmärgile. Kahele esimesele eesmärgile on keskendunud lisaks meie metsaseltsile Soome, Norra, Rootsi, Läti, Saksamaa, Ungari, kuninglik metsaselts (haarab Inglismaad, Walesi ja Põhja- Iirimaad) ja Šoti kuninglik selts ning Poola metsaselts. Nii näeb Saksa metsaselts oma ülesannetena osalemist kõigis olulistes metsapoliitilistes protsessides, aktiivset tööd üldsusega, dialoogi metsanduse huvi- ja sidusrühmadega; ühtlasi korraldatakse üritusi ja antakse välja trükiseid ja muid materjale, mis on mõeldud nii üldsusele kui ka sektorile endale.
Peale selle on oma liikmetele välja töötatud teenuseid. Soome metsaselts on väga tugevalt panustanud metsanduse kommunikatsioonisse ja suhtlemisele avalikkusega nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oma ülesandena näevad nad arvamusliidrite, poliitikute ja teiste otsustajate harimist metsandusküsimustes ning koolide ja noorsooga seotud töös. Et tegemist on tuntud metsamaaga, siis on nad olnud tegemistes järjepidevad ning leidnud võimaluse luua tõsiselt tugev tiim. Töötajate arv on olnud 12–18 inimest. Poola metsaseltsi tegevus on väga tihedalt seotud metsandushariduse ning teadusega ja siin sobiks hea paralleelina tuua meie endine akadeemiline metsaselts.
Kõiki eelnimetatud jooni leiame ka Eesti metsaseltsi eesmärkides, mis on põhikirjas lühidalt kokku võetud nii: „Seltsi tegevuse eesmärgiks on ühiste aadetega metsandustöötajate ja metsandushuviliste ühendamine koostööks Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.”
Kolme esimese sihiga (lisandunud on erametsaomanike huvide esindamine ja kaitse) tegelevad Austria, Lõuna-Tirool (Itaalia), Holland, Belgia, Taani ja Island. Siin tasuks veel kord tähelepanu pöörata Islandi metsaseltsile, kes on suutnud koondada kogu riigi metsade rajamise nimel ja innustanud kogu üldsuse vaimustuma metsandusideedest. Seetõttu on inimesed hakanud juba mõtlema oma metsatööstuse peale ja metsandus on leidnud ka teaduses kindla koha.
Leedu metsaselts on väljendanud selgelt soovi esindada ka (riigi)metsanduse töötajate huvisid. Nende seltsi võiks kõrvutada Eesti metsateenijate ühinguga. Ka Shveitsi metsaseltsi kuuluvad valdavalt metsanduses töötavad inimesed, kusjuures metsandushariduse olemasolu ei ole sugugi oluline. Siiski ei ole otseselt tegemist mingi ametiühingu teisenenud vormiga, vaid põhjus peitub liikmeskonna kujunemise printsiibis. Mõlemad seltsid peavad oma ülesandeks rääkida kaasa metsapoliitikas, osaleda metsandusprobleemide lahendamises, kommunikatsiooni korralduses nii sektori sees kui ka väljas ja metsandushariduse edendamises.

Seltsid annavad välja metsandusajakirju
Pooled Euroopa metsaseltsid annavad välja metsandusajakirja. Uhkust oma ajakirja „Silvanus” vanuse üle saavad tunda poolakad. Neil on praegu üks maailma vanemaid metsandusajakirju: esimene number nägi trükivalgust 1820. aastal. Ajakiri on vanem kui Poola metsaselts ise, sest algul andis teda välja kuninglik metsameeste korpus, mis oli poolametlik organisatsioon. Aastail 1883–1925 andis ajakirja välja Galiitsia ja Malopolska Silvanuse metsaselts ning 1925. aastast hakkas ajakirja publitseerima Poola metsaselts. Vahepeal tehti seda koos teadusasutustega, kuid alates 1966. aastast annab ta ajakirja välja üksinda. Tegemist on metsateaduse ajakirjaga, mis ilmub kord kuus ja mida toetatakse teadusrahadest.
Vanuselt järgmine ajakiri on „Schweizerische Zeitschrift für Forstwesen” (´Shveitsi metsandusajakiri´), mida annab välja Shveitsi metsaselts juba aastast 1849. See ajakiri on mõeldud metsanduseriala omandanud inimestele ning hõlmab kolm rubriiki: tuleviku perspektiivid, teadmised ja tänapäev. Saksa metsaseltsi ajakiri „ProWald” on mõeldud väga laiale metsaga seotud huvirühmale: praktikute ja metsaomanike kõrval leiab sealt lugemisainest ka tavaline metsandushuviline. Ajakiri ilmub kuus korda aastas.
Põhjamaades on kõigil metsaseltsidel oma väljaanded. Taani metsaselts on neist kõige viljakam, andes välja lausa kolme ajakirja. Vanim, alates 1916. aastast üllitatav „Dansk Skovbrugs Tidsskrift” (´Taani metsandusajakiri´), ilmub neli korda aastas. Metsanduspraktikutele ja üliõpilastele mõeldud ajakirjas on peatähelepanu pikematel kirjutistel. Teine ajakiri, mida välja antakse, ilmub 11 korda aastas ja kannab nime „Skoven” (´metsad´). Selle sihtrühm on metsandustöötajad ja looduskasutust korraldavad inimesed. Metsamajandusküsimuste kõrval kajastatakse seal ülevaateid taimedest ja loomadest, õigusaktidest ning metsandusüritustest nii kodu- kui ka välismaal. Peale selle antakse veel 20 korda aastas välja 4–12 lehekülge A 5 formaadis infolehte „Skoven Nyt” (´Metsa uudised´) päevakajaliste sõnumitega.
Norra metsaseltsi osalusel ilmub 11 korda aastas „Norsk Skogbruk” (´Norra metsandus´). Ajakiri kajastab metsandust kõigis oma valdkondades (tehnoloogia, tööstus, metsakasvatus ja -korraldus, metsabioloogia). Ka Rootsi „Skogen” (´metsad´) on sama suunitluse ja ilmumissagedusega. Soome metsaseltsil ilmub neli korda aastas 12-leheküljeline infoleht „Lehtikuusi” (´lehis´). Tegemist on hea kujundusega lehega, kus kirjutatakse enamasti päevakajalistel teemadel. Ning ilma ei ole ka Island. Kaks korda aastas ilmub puhtalt metsandusajakiri, kus on vaatluse all metsanduse eri aspektid: kasvukohad, puuliigid, metsauuendus ja -korraldus, uuringud. Seal leiavad koha asjakohased intervjuud, mälestused ja palju muud.
Metsandusajakirju annavad veel välja Hollandi kuninglik metsaselts („Natuur Vakblad Bos Landschap” ehk ´Loodus, Mets ja Maastik´, ilmub kümme korda aastas), Shoti kuninglik metsaselts („Scottish Forestry”, neli korda aastas), kuninglik metsaselts („Quarterly Journal of Forestry”, neli korda aastas), Belgia metsaselts („Silva Belgica”, kuus korda aastas). Ajakirjad ei ole seltsi liikmetele tavaliselt tasuta, küll aga tehakse allahindlust 20% või rohkem.

Kuidas oma ee smärkide saavutamiseks raha saadakse?
Rahastuse mitmekesisus on teatud sõltumatuse tagatis. Egas siis ilmaasjata ei öelda, et see, kes maksab, tellib muusika. Tänapäeva arenenud ühiskonnas ei ole pilt loomulikult enam nii mustvalge. Olulist rolli mängib projektipõhine finantseerimine. Siiski on enamikus riikides jõutud arusaamale, et ainult projektipõhisele tegevusele tugineda ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest üks seltside põhitegevus – anda üldsusele objektiivset infot ja kujundada metsanduse kohta positiivseid hoiakuid – vajab järjepidevat tööd ja stabiilset meeskonda. Metsateadlik avalikkus omakorda loob soodsamad tingimused metsade majandamisele ja metsatööstusele. Kui ühiskond hakkab eelistama puitu mittetaastuvatele loodusvaradele, on tagatud tulu ka metsakasvatajatele ja puidutööstusele.
Nii ongi seltsid pöördunud nende poole, kes saavad metsasektorist majanduslikku tulu: riik kui maksukoguja, riik kui metsaomanik, erametsaomanikud ja puidutööstus. Näiteks saab Austria metsaselts rahalisi vahendeid nii erametsaomanikelt kui ka metsatööstuselt konkreetselt müüdud metsamaterjali mahu alusel. Soomes panustab nii metsatööstus kui ka riik maksukogujana ja metsaomanikuna metsaseltsi tegevusse. Kusjuures, mõlemas riigis ei nõuta eraldatud raha eest konkreetse ülesande täitmist, nagu see on projektipõhise finantseerimise korral, vaid tehtavates töödes lepitakse kokku seltsi juhtorganite tasemel. Oma koht on ka seltsi osutatavatel tasulistel teenustel. Enamasti on see seotud konverentside ja õppereiside korraldamisega, trükiste (sh. ajakirjade) kirjastamisega, vahel ka nõustamise, konsultatsiooniteenuse ja uurimisprojektides osalemisega.
Peale selle on seltsidel liikmemaks ning siit saadud tulu oleneb loomulikult liikmete arvust. Siiski ei hõlma see üldjuhul üle mõne protsendi kogu tulust, ehkki liikmemaks võib riigiti suuresti erineda.
Metsaseltside senine areng on kulgenud eri radu pidi ja kindlasti mängivad siin oma rolli kultuuriruum ja ühiskonna arenguteed. Hoolimata riigi metsasusest ja sellest, kas me saame neid maid nimetada metsariikideks või mitte, peegeldavad metsaseltsid küllaltki hästi ühiskonna arusaamist metsandusest ja ootusi sel alal.





Heiki Hepner, Eesti metsaseltsi president

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet