Eesti Looduse fotovõistlus
4/2009



ajalugu
Metsateenijate ühing tegutseb taas

Eesti metsateenijate ühingu ajalugu on olnud pikk ja käänuline. Asutatuna juba ligi sajand tagasi, on tema tegevus korduvalt
katkenud ning siis jälle jätkunud. Tänavu alustas ta taas tegevust, kujundatuna ümber metsaülemate ühingust.

Vajadus ühingu järele tekkis metsaametkonna järsu suurenemise tõttu
Sedalaadi ühingu vajadus tekkis koos mõisametsade riigistamisega, mille tõttu riigi metsaametnikkond ühtäkki suurenes. 1920. aastaks oli Eestis 86 metskonda. Organisatsiooni loomise ajend oli arusaam, et Eesti metsanduse areng on kõige tihedamini seotud metsandustegelaste enda arenguga, mis omakorda tingib metsateenijate koondumise ühingusse, mis suudaks seda arengut juhtida.

Teisalt tekkis ühing vajadusest seista
metsaametnike õiguste eest laiemalt: oli
vaja olla esindatud vabariigi keskasutustes,
parandada oma ainelist olukorda,
osaleda seadusloomes ja sotsiaalkindlustuse
küsimuste lahendamises.
Toonase ajavaimu tõttu oli probleemiks
metsaülemate vaenulik suhtumine ühinemisse
oma endiste teenijatega. Arvati, et
ülemused võivad anda arengule säärase
suuna, mis pole vastuvõetav teenijaskonnale.
Teiselt poolt loodeti aga seda vaenu
uue organisatsiooni asutamisega ületada.
Selgus siiski, et uutes metskondades ei
olnud ühinemisvajadust vaja põhjalikult
selgitada. Üleskutse koguneda ülemaalisele
kongressile võeti üldiselt vastu
positiivselt.
Esimene ülemaaline kongress pee ti
1920. aastal
Ühingu algatusrühm koosnes endise
Balti metsavalve ametnike liidu ajutise
nõukogu liikmetest Pärnumaal. Seetõttu
otsustati kongress pidada Pärnus Endla
seltsi saalis. Otsustati, et kuni kolm
päeva kestev kongress avatakse 1920.
aasta 13. juunil. Varem oli metskondadesse
saadetud ettepanekud luua osakonnad
ja valida kongressi saadikud.
Kui üldjuhul oli esindusnorm üks saadik
iga viieteistkümne töötaja rühma kohta,
siis väiksemad rühmad (nt. kantseleiametnikud,
metsaülemad ja abid) võisid
saata oma rühma kohta ka ühe saadiku.
Metsaülemail võimaldati siiski osavõtt
väljaspool esindaja valimisi.
Kongressist võttis osa 83 täieõiguslikku
saadikut ja peale nende veel 20 saadikut,
kelle mandaadid osutusid puudulikeks.
Enamik delegaate olid metsavahid.
Põletavamaid teemasid oli teenistujate
lahtilaskmise kord ja teenistustasud.
Kongressil valiti keskjuhatus ning saadeti
tervitustelegramm Asutavale Kogule. Otsus asutada metsanduslik kuukiri
1920. aasta 7. detsembril Tallinnas peetud
EMÜ keskjuhatuse koosolekul otsustati
1921. aasta algusest hakata kirjastama
kuukirja „Mets”, mis aga ilmumisel sai nimeks
„Eesti Mets”. Kirjastamiskulude katteks
korraldati suurejooneline pidu, mille
piletimüügi tulude ja riikliku toetuse abil sai
alustada ajakirja väljaandmist. Riigi kulul
telliti igasse metskonda üks eksemplar.
Värske kuukirja siht oli äratada ühingu
liikmete kutsealaseid huvisid, ning
laiendada teadmisi. Autoriteks olid nii
teadlased kui ka praktikud. EMÜ üllitas
ajakirja kuni 1930. aastani, seejärel said
kuukirja väljaandjaks neli organisatsiooni:
akadeemiline metsaselts, metsaülemate
ühing, metsaühingute liit ja EMÜ.
Põhjuseks oli peamiselt uue organisatsiooni,
metsaühingute liidu ellukutsumine.
Kuid mõjutas ka EMÜ revisjonikomisjoni
avastus, et EMÜ rahalised toimingud
ei ole olnud piisavalt korrektsed ehk
nagu aruandes oli sõnastatud: „EMÜ asjaajamine
oli muutunud liiga koduseks”.
Metsaülemate ühing loodi 1922. aastal
Kui EMÜ oli keskendunud peamiselt majandusprobleemidele,
siis metsaülemail
oli soov kaasa rääkida metsanduspoliitikas.
Kuna kutsealade rühmadel oli
EMÜ-s autonoomia, pidas metsaülemate
rühm omaette kongresse. Säilinud on 26.
juulil 1920 Tallinnas peetud kongressi
protokoll, millest võib näha, et valdav
osa kongressist oli pühendatud metsa ja
riikliku metsamajanduse tähtsusele. 9.
septembril 1922 toimus murrang ja metsaülemad
asutasid iseseisva ühingu.
Ühtaegu jäid nad ka EMÜ liikmeteks,
tehes selle organisatsiooniga koostööd.
EMÜ liikmete seas tekitas metsaülemate
ühingu loomine siiski teatud vastumeelsust.
Tervitati paralleelstruktuuride
teket, kuid toonitati, et majandus- ja
sotsiaalküsimustes peab olema üks organiseeritud
jõud, mida eranditult toetab
kogu metsameeste pere. Keskjuhatuse
endine esimees härra Ohaka tõstatas
küsimuse: „Aga kas kõik metsateenijad
toetavad ka keskjuhatust ja on hoolimata
oma ametiseisukohast ühingu liikmed?
Tõde on alati valus ja käesoleval juhtumil
peitub see sõnas – e i!”
Metsatee nijate ühing korraldas metsapäevi,
tegi koostööd teiste organisatsioonidega
Pärast ajaloolist esimest kongressi toimusid
kuni 1938. aastani kongressid igal
aastal. Suurem osa neist peeti Tallinnas.
Ühing laienes jõudsalt. 1934. aastaks oli
ühingul 96 osakonda ligi 2000 liikmega.
Osakonnad olid olemas kõigis metskondades,
v.a. Halliku, Pagari, Tallinna ja
Velise metskonnas. Tegeldi ametkonna
majandusliku olukorra parandamisega ja
arutati metsaseadust puudutavaid ettepanekuid.
Läbivad teemad olid arutelud
metsaametnike palgamaa ja rahapalga
vahekorra üle. Tihti kerkisid päevakorda
vormiriietus ja arstiabi kättesaadavus.
Loodi metsateenijate abistamise kassa
ning asutati metsateenijate puhke- ja
vanadekodu Eivere mõisa.
Kuna EMÜ kuulus riigi- ja omavalitsusteenijate
keskliitu, tehti koostööd
teiste teenistujate ühingutega. Selle liidu
kaudu esitati ettepanekuid vabariigi valitsusele
ja riigikogule. EMÜ keskjuhatus
tegi tihedat koostööd ka metsavalitsuse
juhtidega. Loomulikult tehti koostööd
ka naaberriikide metsaametnike organisatsioonidega.
Tähtis koht EMÜ tegevuses
oli metsapäevade tava algatamisel.
Samuti peeti vajalikuks näidata eeskuju
kodukaunistamisel.
Üleriikliku tegevuse kõrval korraldati
osakondades võimalust mööda oma
tööd: peeti raamatukogu, anti laenu,
korraldati loteriisid.
Tooni andis isamaalisus
Aated, mis pärinesid oma riigi ja metsateenijate
ühingu loomisest, olid kantud
isamaalisusest. Teiselt poolt eemalduti
selgelt poliitikast. Juba ühingut asutades
otsustati „hoiduda eemale poliitikast ja
mitte alluda poliitilistele mõjutustele”.
Ühingu lipukiri oli „Isamaa, üksmeel ja
ausus”.
Valitses põhimõte, mille järgi riigimetsaametkond
seisab väljaspool poliitilisi
liikumisi ja pühendub alati tema kätte
usaldatud vara, riigimetsa teenimisele.
See põhimõte oli paraku valitseva partei
suunava mõju tõttu iseseisva Eesti riigi
lõpupoolel kadunud ning metsateenijaid
organiseeriti poolkohustuslikult. Aina
jäigema suunamise pärast EMÜ tegevus
viimaks lõpetati. 1939. aasta 30. juunil
loodi riigi algatusel kohustuslikult riigi
metsateenijate keskkogu.
Eesti metsatee nijate ühingu taasasutamise
kongress pee ti 1990. aastal
Kui Eestis hakkasid taas puhuma vabaduse
tuuled, tekkisid 1990. aastal eeldused
metsateenijate ühing taas luua.
Nagu EMÜ asutamise kongress 1920.
aastal, peeti ka ühingu taasloomise
kongress 13. juunil Endla teatri saalis.
Ühingu loomise ja taasloomise vahele jäi
seega täpselt 70 aastat. Taasasutamise
kongressist võttis osa 330 delegaati, kes
esindasid tol ajal ühingusse kuuluvat
1370 liiget 50 osakonnast. Kongressil,
mis oli järjekorras üheksateistkümnes,
kinnitati põhikiri ja valiti kolmeteistkümneliikmeline
juhatus. Juhatuse esimeheks
valiti Ago Sütt.
EMÜ põhikirja järgi olid ühingu põhisihid
järgmised: väärtustada ja hoida
metsi, edendada metsamajandust, levitada
loodus- ja metsandusteadmisi,
taastada metsakasvatajate ametieetika ja
-traditsioone, esindada ning kaitsta oma
liikmete õigusi ja huve.
EMÜ liikmeks võisid saad kõik kirjalikku
soovi avaldanud isikud, kes tegelevad
vahetult metsade rajamise, kasvatamise
ja kaitsega metskondades, põllumajandites,
taludes, looduskaitsealadel, metsakoolides,
projekteerimis- ja teadusasutustes
ning mujal.
Taasloodud EMÜ koosnes osakondadest,
mis paiknesid metskondades või
teiste metsandusasutuste juures ja hõlmasid
vähemalt seitset liiget.
Kongressil osalejate nimel koostati
vabariigi üldsusele läkitus, kus muu
hulgas nõuti metskondade ja kõigi metsakasvatajate
vabastamist puiduvarumise
sunnikohustusest. Oma kohustusteks
peeti: „metsade rajamist, väljakasvatamist,
hoidmist, tema saatuse üle otsustamist
raiele määramise läbi, kui selleks on aeg, metsa muude hüvede rahvale
vahendamist”.
Ühingu tegevuse käigus kohtuti mitmel
korral metsaameti juhtkonnaga;
arutati põhiliselt kohalike metsaametite,
metsapunktide ja metskondade vahelist
vastuolu ja metskondade püsimajäämist.
Peagi aga ühingu juhatus lagunes. 1993.
aastaks oli juhatusest lahkunud kuus liiget
ja juhatus ei olnud enam otsustusvõimeline.
Oodati algatust altpoolt, et korraldada
uus kongress. Registreerimata jäi
seekord ka ühingu põhikiri.
Järgmine kongress pee ti 1994. aastal
1994. aasta 5. aprilli otsuse järgi asus
metsateenijate ühingu taasloomist lõpule
viima Eesti metsaülemate ühing. Otsuses
märgiti, et „riigi tänases sisepoliitilises
ja majanduselus on metsateenijate ulatuslikum
organiseerumine hädavajalik”.
Asuti ette valmistama metsateenijate
kongressi.
1994. aasta 11. juunil peetigi metsateenijate
ühingu 20. kongress.
Esindatud oli 85 osakonda 179 saadikuga.
Kongressil pidasid ettekandeid
Ago Sütt, Vello Denks, Andres Talijärv,
Otto Näkk, Uno Jürisson ja Ivar Etverk.
Sõna võtsid Aleksander Leemet, Arno
Arukask, Urmas Kase, Mati Arvi, Villu
Kooba, Raivo Helm, Raimond Kalle, Ain
Erik, Heino Teder, Uno Jürisson, Feliks
Nõmmsalu, Vello Denks ja Veljo Kütt.
Kinnitati uus põhikiri. Endise põhikirja
muudatusena jäeti välja ühingu
piirkondlikku tegevust ja tema eelarvet
puudutavad sätted. Muudatusena
kinnitati ka see, et ühingu esimeest ei
vali mitte kongress, vaid kongressil valitud
juhatus. Valiti seekordne juhatus.
Korraldustoimkond oli teinud ettepaneku
valida juhatusse Jüri Kõresaar, Jaan Pau,
Ülo Tamm, Otto Näkk, Uno Jürisson,
Henn Järv, Tõnu Järv, Raimond Kalle,
Erki Sok ja Toomas Tiits. Saalist esitati
juurde veel kaks kandidaati: Üllar Rosin
ja Ago Sütt. Otsustati valida kaheteistkümneliikmeline
juhatus. Kõik esitatud
kandidaadid osutusid valituks. Juhatuse
esimeheks valis juhatus hiljem taas Ago
Süti. Üldusele saadeti kongressi seisukohad
metsapoliitika kohta.
Ühing tegeles aktiivselt metsapoliitikaga,
kuni 1990. aastate teisel poolel hääbus
Edaspidi lähtus EMÜ juhatus oma põhikirjalistest
kohustustest, ennekõike tegeldi
metsapoliitikaga. Nii tehti 1995. aasta
aprillis koos Eesti metsatöötajate ametiühingu,
Jõgevamaa metsaseltsi ja Eesti
metsaülemate ühinguga ühispöördumine
tollase valitsuskoalitsiooni juhtide
Koonderakonna ja Maarahva ühenduse
esimehele Tiit Vähile ja Keskerakonna juhile
Edgar Savisaarele. Nõuti, et valitsus
ei järgiks ideed viia riiklik metsaamet
üle põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
Aktiivselt osaleti metsaerakonna loomisel
ja selle tegevuses. Koos Eesti metsaülemate
ühinguga korraldati 1996.
aasta 14. septembril Tartus Vanemuise
kontserdisaalis metsakongress. Sama
aasta 9. augustil oli peetud EMÜ 21.
kongress Luual. Kongressi päevakorras
oli arutelu Eesti metsanduse tuleviku üle.
Vastu võetud otsuses rõhutati vajadust
hoida traditsioonilist riigimetsamajandussüsteemi,
tehes ajakohaseid korrektiive.
Peeti vajalikuks käivitada riiklik
metsastamisprogramm, vältimaks stiihilist
Eestimaa võsastumist. Samuti taotleti
keskkonnaministeeriumilt, et riigimetsateenijatele
kehtiks avaliku teenistuse
seadus.
1996. aasta 6. detsembril korraldas
Eesti metsateenijate ühing Luual tollase
keskkonnaministri Villu Reiljani
soovil riigimetsatöötajate kokkusaamise
ministriga; räägiti käsilolevast metsandusreformist.
See on viimane teadaolev
ühingu korraldatud üritus. Seejärel juhatuse koosolekuid enam ei peetud. 1997.
aastal tegi Eesti metsaülemate ühing
metsateenijate ühingule ettepaneku teha
koostööd, kuid metsateenijate ühing ei
vastanud sellele. Eesti metsateenijate
ühing hääbus ja kuna ühingut ei registreeritud
ümber mittetulundusühinguna,
sundlõpetati selle tegevus.
2009. aasta mais formee riti metsaülemate
ühing ümber metsatee nijate ühinguks
Eesti metsaülemate ühing, mis oli taasloodud
1989. aastal, hakkas alates eelmise
sajandi lõpukümnendist pidevalt
oma liikmeskonda kaotama. Põhjuseks
oli metskondade liitmine ja kaotamine.
Kõige suurem oligi metsaülemate ühingu
liikmeskond taasloomise algul. Sel ajal
oli Eestis kokku üle kahesaja metskonna
ja metsaülema. Ühingu liikmeteks astus
taasloomise algul 186 metsaülemat.
1999. aastaks oli riigimetskondade
arv Eestis kahanenud 102-ni ja 2007.
aastaks 64-ni (pikemalt loe tänavuses
Eesti Metsas nr. 1 avaldatud Kaarel
Tiganiku artiklist „Eesti metskonnad
aastail 1995–2007”). Viimaste RMK reformide
järel jäi alates 1. juulist 2008
Eestisse alles 17 metskonda ja niisama
palju metsaülemaid. Selle aasta alguseks
kuulus metsaülemate ühingusse,
kus enamik liikmeid on endised metsaülemad,
kokku 133 liiget. Seetõttu
muutus aina pakilisemaks, mis saab
metsaülemate ühingust edasi.
Küsimus tõstatati esimest korda mullu
25. septembril peetud metsaülemate
ühingu volikogu ja juhatuse ühisel koosolekul.
Arutluste tulemusel jõuti seisukohale,
et ühing tuleb muuta laiapõhjalisemaks.
Selle saavutamiseks tuleks Eesti
metsaülemate ühing ümber kujundada
nõnda, et selle liikmed saaksid olla kõik
riigimetsateenijad. Muudatus eeldas aga
ka ühingu nime muutust. Otsustati koostada
uus põhikiri ja esitada ühingu ümberkujundamise
kava 2009. aasta üldkogule
otsuse tegemiseks.
Järgmine Eesti metsaülemate ühingu
juhatuse ja volikogu koosolek peeti
tänavu 23. märtsil. Pandi hääletusele
kolm seisukohta: lõpetada EMÜ tegevus
ja liituda Eesti metsaseltsiga, jätkata endisel
moel, kujundada EMÜ ümber Eesti
metsateenijate ühinguks. Enim hääli
kogus viimane ettepanek. Tänavu 23.
mail peetud metsaülemate ühingu üldkogul
esitati juba uus põhikirja kavand,
mis põhiliste muudatustena nägi ette
muuta ühingu nime ja laiendada ühingu
liikmeskonda. Pärast arutelu tehti väikseid
parandusi ja võeti uus põhikiri ühel
häälel vastu. Tänavu novembris valiti
ühingu uus juhatus. Juhatuse koosseisus
on üheksa liiget, esimeheks valiti Kaarel
Tiganik.
Miks oli vaja kujundada metsaülemate
ühingust metsatee nijate ühing?
Põhiajend oli see, et praegustel ja ka endistel
riigimetsateenijatel polnud kutseühingut,
mis neid ametivälises tegevuses
ühendaks. Riigimetsanduses tehtud suurte
muudatuste tõttu pole paljudel selles
süsteemis töötavatel inimestel enam kollektiivse
suhtlemise võimalusi. Senised
struktuuriüksused on kadunud ja inimeste
töö iseloom tunduvalt muutunud.
Väga palju töötatakse kodukontorites,
seega ei saada omavahel enam nii tihti
kokku. Samuti on kadumas side endiste
ja praeguste riigimetsanduses töötanud
inimeste vahel.
Nõnda on ühingu põhiline eesmärk
ühendada riigimetsas töötavaid või
varem töötanud inimesi. Ühisüritustega
saaks kõigile neile inimestele pakkuda
ühistegevuse rõõmu ja suhtlemisvõimalusi.
Peagi täpsustatakse taas ellu kutsutud
metsateenijate ühingu tegevuskava.
Ühingusse on oodatud kõik praegused ja
endised riigimetsandusega seotud inimesed.
Kasutagem seda võimalust!



Andres Sepp, RMK Põlvamaa metskonna metsaülem,Kaarel Tiganik, Eesti metsateenijate ühingu juhatuse e

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet