Eesti Looduse fotovõistlus
4/2012



UUDISED
VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRGIGA AUTASUSTATUD

Kauaaegne metsaülem Jaan Anni

Jaan Anni koolitee algas Vooremaal tollases Leedimäe 7-klassilises algkoolis.Siis said alguse ka esimesed
kokkupuuted metsatööde ja metsandusega. Isa asus pärast Siberi vangilaagrist vabanemist tööle Halliku
metskonnas. Jaan aitas isal taimeaeda hooldada ja valgustusraieid teha.
1957. aastal läks Jaan Anni õppima Luuale. 1961. aastal, paar kuud pärast tehnikumi lõpetamist, töötas ta meistrina Põlula metskonnas. Järgnesid kolm
sõjaväeaastat. Punaarmeest naastes asus Jaan 1965. aastal tööle Avinurme abimetsaülemana.Avinurmes töötamise aega mahuvad ka õpingud EPA kaugõppes.
1973. aasta sügisel viidi Jaan üle Vaimastvere metskonna metsaülemaks. Seal ongi Jaan kulutanud enamiku oma energiast. Metskonnale kuulus taimeaed:
ligi miljon taime. Sageli tuli korraldada ka ehitustöid. Enamasti tuli aastas korda teha üks metsavahikordon, kuhu tavaliselt kuulusid elamu, laut, saun, kelder. Aga metsavahikohti oli metskonnas tervelt kaksteist.
Laiuse metskonna praegune töötajaskond
on Jaan Anni hinnangul noor ja teotahteline. Valitsevad usalduslikud suhted, ausus ja hea meeskonnatöö vaim.Annide peres on üles kasvatatud kaks poega. Üks neist peab praegu sõjaväelase
ametit, teine tegutseb puidutööstuse vallas.

Priit Kask



Kodumaise metsanduse arendaja Kalle Karoles

Kalle Karolese haridustee on kulgenud Tartus. Alustanud kooliteed11. 8-klassilises koolis,
jätkas ta õpinguid Tartu I keskkoolis. Selle 1971. aastal lõpetanud, asus ta EPA-s õppima metsamajandust.Huvi teaduse vastu avaldus juba ülikoolipäevil, kui ta võttis agaralt osa üliõpilaste teadusliku ühingu tööst. Tol ajal huvitus Kalle tõsiselt ornitoloogiast ning tema diplomitöö teema oli „Salumetsade linnustiku
ökoloogia“.
Töömeheteed alustas ta 1975. aastal rajoonidevahelise vaneminsener-metsapatoloogina,
algul Kaarepere metsakatsejaamas, hiljem Jõgeva metsamajandis. 1981. aastal asus ta tööle Eesti metsainstituudi metsakaitse laboratooriumis, kus tema valdkonnaks oli fütopatoloogia. Selle kohta kaitses ta 1987. aastal kandidaadiväitekirja. Alates 1985. aastast töötas ta Eesti peametsapatoloogina ja hiljem Eesti riikliku metsakaitseteenistuse juhatajana, jätkates samal ajal ka teadustööd Eesti metsainstituudis. 1992. aastal määrati Kalle Karoles Eesti metsainstituudi direktoriks. Alates 1996. aasta
sügisest, kui loodi keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kuni praeguseni on ta töötanud selle valitsusasutuse direktori ametipostil. Peale selle on ta alates 1993. aastast olnud Eesti põllumajandusülikooli dotsent.
Kalle Karoles oli paarikümne aasta eest üks rahvusvahelise metsaseireprogrammi algatajaid Eestis ning praegu selle programmi rahvusliku keskuse juht. Omaette tegevusvaldkond on olnud metsapoliitika.
Ta on järjekindlalt tutvustanud Eesti metsandust rahvusvahelistel foorumitel ja edendanud rahvusvahelisi metsandussidemeid. Ühtlasi on ta aktiivselt osalenud metsanduse arengukavade ja metsaseaduste väljatöötamisel. Tema sulest
on ilmunud hulgaliselt publikatsioone. Peale tööde fütopatoloogia ja metsakaitse vallas on ta avaldanud rohkesti kirjutisi, mis käsitlevad metsapoliitikat,
metsade säästvat majandamist, kaitset ja seiret ning teisi probleeme.

Endla Asi, Heino Õunap

15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet