Eesti Looduse fotovõistlus
4/2012



UUDISED
Eesti metsanduse suurkuju Heino Teder 80

Tänavu 21. juulil täitus meie metsanduse suurkujul Heino Tedrel 80. aastaring. Ta nägi ilmavalgust Tõlliste vallas Kaara põlistalu peremehe Oskari ja perenaise Neonilla kolmanda pojana. Kaara talu oli hästi majandatud, ta kuulus Tõlliste valla parimate hulka. Talul oli oma rehepeksugarnituur. Juba lapsepõlvest alates võttis kogu noorpere, kaasa arvatud Heino, talutöödest usinasti osa.
Lõpetanud Tsirguliina algkooli, läks Heino edasi õppima Tartu poeglaste gümnaasiumisse, mille lõpetas kuldmedaliga. Pärast ränkraskeid sõja-aastaid, kus ta kaotas kaks venda, asus Heino 1945. aastal õppima Tartu ülikooli. Kuigi isa Oskar arvas, et võiks asuda “agronoomiat studeerima”, otsustas poeg siiski metsanduse kasuks. 1949. aastal lõpetas ta ülikooli kiitusega.
Metsamehekarjääri alustas Heino Hiiumaal. Seejärel töötas ta Järvamaal, Rakveres ja Kilingi-Nõmmel. Kilingi-Nõmmel sai Heino Tederist juba metsamajandi juht. Tänu kogemustele eri ametipostidel oli tal hea ettekujutus meie metsade olukorrast ja majandamise võtetest.
Kui 1962. aasta aprillis loodi Ministrite Nõukogu otsealluvusse omalaadne keskasutus, Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus, kutsuti Heino Teder selle juhiks. 1966. aastal sai peavalitsusest ministeerium. See lõpetas oma tegevuse 1988. aastal ja Heino Teder oli selle ainus juht.
Heino Tederi juhatusel jõuti palju ära teha. Oskuslikult ühendati metsade majandamine ja looduskaitse. Laiaulatuslikult parandati metsamaid ja ehitati -teid. Jõuti viia tasakaalu metsade raiumine ja uuendamine. Loodi juurde metskondi, ehitati välja metsamajandid ja metskonnad.
Suurt rõhku pandi metsandushariduse ja teaduse edendamisele – igati toetati metsanduslikku kõrg- ja keskharidust. Metsamajandite juurde loodi metsakoole, kus saaks korraldada kursusi metsavahtide ja -tööliste kutseoskuste omandamiseks ja täiendamiseks. Suursaavutus oli metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituudi loomine.
Suurt rõhku pandi Heino Tederi ajal töötajate olme parandamisele ja kodukaunistamisele. Tehti kõik selleks, et metsateenija võiks olla maa sool, kes hoiab üleval maaelu. Tema tegutsemise ajal asutati Eesti esimene rahvuspark ja metsamuuseum. Ühtlasi pandi alus jahi- ja puhkemajandusele ning metsamaa mitmekülgsele kasutusele. Traditsiooniks kujunesid kutsevõistlused, metsaülemate, noorte spetsialistide, metsnike ja metsavahtide päevad.
Et suurendada huvi metsanduse kui elukutse vastu, hakati Heino Tederi ajal koolimetskondi looma. Rahvas kaasati uudsesse ühiskondlikku organisatsiooni – Eesti looduskaitse seltsi. Kokkuvõttes tehti selle üle 20-aastase perioodi jooksul metsanduses ära uskumatult palju. Seda aega võib pidada meie metsanduse kuldajastuks. Heino Teder on aga üks Eesti metsandusloo väljapaistvaim tegelane.

Kaupo Ilmet,
Eesti metsaseltsi president

15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet