2021. aasta puu on kadakas

Kuupäev:

Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Nagu esimesel korral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas (Juniperus communis).

Kadakas väärib tähelepanu paljude omaduste poolest. Teda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent ka meil ei ole haruldased kadakapuud.

Kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taimedel. Kevade hakul tolmlevad kollakad isaskäbid ning pärast roheka emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tuntud kadakamarjana. Esimesel aastal on käbid rohelised, teise aasta lõpuks saavad nad küpse ehk sinakasmusta välimuse.

Kadakat teatakse mitmekesise tarbepuuna: tema puidust on saadud näiteks aiamaterjali ja tehtud õllekappasid ja muid puitesemeid. Kadakamarjad on hinnatud vürtside, ravimite ja džinni koostisosana. Kadakad on olulised pärandkoosluste puuliigid, pakkudes elupaika näiteks kadakatäksile ja paljudele teistele lindudele. Eesti Looduses on kavas kadakat ja tema omadusi pikemalt tutvustada kogu kadaka-aasta vältel.

Lisateave:

Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
www.loodusajakiri.ee
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
518 9420

Foto autor: Toomas Kukk

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.