2024. aasta puu on harilik tamm

Kuupäev:

Hariliku tamme tõru Foto: Ivar Sibul

Tänavuse aasta puu tiitli pälvis tugevuse võrdkuju harilik tamm (Quercus robur). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Tamm oli ka kolmas aasta puu 26 aastat tagasi, 1998. aastal. Ülevaate aasta puudest leiab Eesti Looduse veebilehelt https://www.loodusajakiri.ee/aastapuu/.

Tammele mõeldes tulevad ilmselt esimesena meelde silmapaistvad põlispuud: Eesti jämedaim ja vanim põlispuu on ju Tamme-Lauri tamm Urvastes. Tema tüve ümbermõõt on 8,5 meetrit ja vanus võib ulatuda 700 aastani. Tammikud või tammeenamusega metsad on sagedad Lääne-Eestis ja saartel.

Eesti Looduse 2024. aasta äsja ilmunud jaanuarinumbris tutvustab metsateadlane Ivar Sibul tamme perekonda. Maailmas teatakse umbkaudu 500 tammeliiki, mis on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, eriti Põhja-Ameerikas. Troopikavööndis kohtab tammesid mägedes. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik tamm, kuid paljusid teisi tammeliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena. Neist küllap tuntuim on punane tamm.

Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse lähemalt ka teisi aasta olendeid: saarmast, kägu, kamperriisikat, vööthuul-sõrmkäppa, helvikut ning kirju-tumesilmikut. Samuti saab põhjaliku ülevaate 2024. aasta mullaks valitud leostunud gleimullast. Nii mõndagi aasta olendit käsitletakse Eesti Looduses edaspidi pikemalt või uute vaatenurkade alt. Muudest jaanuarinumbri teemadest mainigem vestlusringi kunstniku ja botaaniku Heinrich Aasamaa meenutuseks, söögisibula tutvustust ning soovitusi, mida teha tuppa tungivate hiirtega.

Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.