Ralf Robert Paabo, Oleg Košik
Läinud suve esimene rahvusvaheline füüsikavõistlus oli Euroopa füüsikaolümpiaad (EuPhO) Bulgaarias Sofias. Sellele järgnes kuu aega hiljem rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO)
Prantsusmaal Pariisis.
Eesti EuPhO-l edukaim riik
Juunis toimunud EuPhO-l osales peale Euroopa riikide mitu külalisvõistkonda, näiteks Vietnamist, Iisraelist ja Singapurist. EuPhO-l võistlejaid võeti Sofias vastu hotellis Moskva. Oli näha, et omal ajal oli see olnud luksushotell, sest hoones on lausa neli lifti ning üle kahekümne korruse. Kuid nüüdseks ajahamba näritud liftide uksed sulgusid nii aeglaselt, et enamik võistlejaid eelistas kasutada treppe. Hotelli eelviimasel korrusel asus linna parima vaatega restoran, samas viimasel korrusel puudusid aknad, mistõttu puhkasid seal hoopis tuvid.
Nagu ikka oli EuPhO-l kaks võistluspäeva. Kõige raskemas teoreetilise osa ülesandes tuli uurida kahe omavahel risti oleva juhtme magnetvälja. Ka eksperimentaalvooru ülesanded panid osalejad proovile. Esimeses ülesandes oli esitatud elektriskeem, mis jäljendas masinõppes kasutatavaid neuroneid. Teine ülesanne oli optika valdkonnast, nimelt tuli uurida õhukesele kilele prinditud mustreid, kasutades laserit ja teadmisi difraktsioonist.
Eesti võistkonna EuPhO tulemused olid erakordselt head: keegi ei jäänud medalita. Saskia Põldmaa, Mihkel Rannut (mõlemad Tallinna reaalkoolist) ja Kaarel Toomet (Nõo reaalgümnaasium) võitsid kuldmedalid, Ralf Robert Paabo (Hugo Treffneri gümnaasium) hõbemedali ning Marten Suits (Tallinna reaalkool) pronksmedali. Võistkonnana oli selline tulemus kõigi osalenud riikide omadest parim. Edu tagas hea ettevalmistus, eriti aitas see keerulisemate ülesannete korral.
Juhendajana oli õpilastel abiks Tartu ülikooli teadur Oleg Košik, vaatlejana osales Päivo Simson Tallinna tehnikaülikoolist. Ühtlasi tegid eestlastest olümpiaadi korralduses kaasa Euroopa füüsikaolümpiaadi president, Tallinna tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ning akadeemilise komitee liige Eero Uustalu.
Pärast võistluspäevi oli aega uudistada Sofia linna. Kui kesklinnas olid kõik populaarsemad vaatamisväärsused nähtud, käisid võistlejad linna lähedal asuvates mägedes, et tutvuda Bulgaaria loodusega. Mäe jalamile viis kesklinnast tunni ajaga buss, seega sai retke mägedesse mahutada vaid poole päeva sisse. Vaade linnale oli suurepärane; matka kõige meeldejäävam osa oli lõunapaus suure kose juures.
Eesti Euroopa füüsikaolümpiaadi võistkond Boyana veejoa juures (vasakult): Oleg Košik (juhendaja), Mihkel Rannut, Ralf Robert Paabo, Kaarel Toomet ja Marten Suits. Pildilt puudub Saskia Põldmaa. Foto: ERAKOGU
Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Prantsusmaal
Juulikuus toimus ka rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO), mida seekord võõrustas Pariis. IPhO-ga kaasneb alati kultuuriprogramm, mis oli mullu eriti kirev, sest tegu oli ikkagi Pariisiga. Hommikusöögilauast ei puudunud croissant’id ning lõunasest toidupakist baguette’id.
Käidi vaatamas suurimaid huviväärsusi, nagu Versaille’ loss ja Orsay muuseum. Pariisist lühikese bussisõidu kaugusel olevat Versailles’ lossi ja aeda sai uudistada terve päeva, sest seal leidub tohutu hulk mitmesuguseid ruume, kunstiteoseid ja väärisehteid.
Eesti rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkond Versailles’ lossis (vasakult): Mihkel Rannut, August Jakobson, Saskia Põldmaa, Ralf Robert Paabo ja Uku Nael. Foto: ERAKOGU
Järgmisel päeval keskenduti Pariisile. Korraldati paadisõit, kus tutvustati Pariisi kesklinna tähtsamaid hooneid. Pärast paadiretke avanes soovijatele võimalus kogeda Louis XVI ajast pärit stseeni, nimelt olla lukustatud lossi tagaaeda, kuhu aeg-ajalt toodi sadade võistlejate vahel jagamiseks paar tükki saia.
Võrreldes EuPhO-ga olid IPhO ülesanded mahukamad ja nõudsid oskust kiiresti arvutada. Samas polnud ülesannete lahendamiseks sugugi vaja keerulisi teadmisi füüsikast, sest raskemad valemid olid ette antud. Pigem keskenduti võistlejate matemaatikaoskustele ja planeerimisvõimele.
Kuigi Eesti õpilased on pigem harjunud lühikeste, aga kavalust nõudvate ülesannetega, said nad IPhO ülesannetega siiski väga hästi hakkama. Hõbemedali said Mihkel Rannut, Saskia Põldmaa ja Ralf Robert Paabo, pronksmedali Uku Nael (Miina Härma gümnaasium). August Jakobson (Nõo reaalgümnaasium) pälvis aukirja.
Juhendajatena olid meie võistkonnaga kaasas Jaan Kalda ja Mila ehk Quebeci AI instituudi teadur Kaarel Hänni.
IPhO ülesannetes tuli uurida mullide teket šampanjapudelis ning galaktika massijaotuse arvutamise eri mudeleid. Eksperimendivoorus tuli „mängida liivakastis“: mõõta ära kraater, mis tekkis, kui kuulid liiva sisse kukkusid. Niisugune ülesanne aitab paremini aru saada Marsi kraatrite tekke põhjustest.
Eesti võistkonna osalust Euroopa ja rahvusvahelisel olümpiaadil toetasid haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikooli teaduskool, Tallinna tehnikaülikool ning OÜ CAFA Tech.
Ralf Robert Paabo, Eesti võistkonna liige Euroopa ja rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil
Oleg Košik, Eesti võiskonna juhendaja Euroopa füüsikaolümpiaadil
Artikkel on ilmunud ajakirja Horisont 1/2026 numbris.