Ilja Davõdov
Häbipostidel ehk kaakidel oli Euroopa linnades mitu otstarvet ja tähendust. Alandava karistuskoha ja -vahendina oli neil halb maine, ent samal ajal ka positiivne kuulsus: nad kinnitasid linna valitseva ja õigust mõistva magistraadi autoriteeti. Pole juhus, et häbipostile oli sageli kirjutatud „Justicia“, mis Lääne-Euroopa õigusruumis tähendas ’seaduslikku õigust’ (mitte „õiglust“, nagu seda on ekslikult tõlgitud). Häbipost oli vajalik, rakendamaks õiguslikult määratud karistust, et hoida linnakogukonnas ühtsust ja korda. Selle poolest oli ta väga lähedane Rolandi kujule: see oli samuti germaani kultuuris levinud nähtus, mis sümboliseeris linna iseseisvust maaisanda võimust. (Lähimat Rolandi kuju näeb Riia vanalinnas.) Õigus omada häbiposti oli maahärra antav eesõigus, mida igal linnal ei olnud. Sageli pidasid linnad maahärradega pikki kohtuvaidlusi ja läbirääkimisi, et saada õigus püstitada kaak. Häbipost ühes võllaga oli keskajal üks linna suveräänsuse sümboleid.
Siin tuleb selgitada, et häbiposti mõiste on Narva kaagi iseloomustamiseks liiga üldine ja ebatäpne. Esialgu kujutasid häbipostid endast tõepoolest maasse löödud puitposte, mille külge aheldati süüdimõistetuid. Aja jooksul muutus häbipostide kuju tundmatuseni, ent nimetus jäi samaks: Pranger, Kaak saksakeelses kultuuriruumis, kuhu kuulusid ka Skandinaavia ning Liivimaa konföderatsioon ja Baltimaa provintsid, ning pillory ja pilorie Inglismaal ja Prantsusmaal. Algsed ümarad puitpostid asendati kandiliste kivipostidega.
Kuju poolest olid häbipostid igas linnas eri moodi. Mõnes linnas nimetati kaagiks ka raehoone või kiriku müürile kinnitatud kaela-, käe- või jalarauaga ketti, nagu näiteks Tallinna raekoja arkaadikäigu piilari küljes olev väike kaak. Leidus hobuse- või eeslikujulisi kaake, mille seljas pidi karistatav istuma mitu tundi jalad harkis (kõige tuntum näide on Toruni eesel Poolas), või hoopis suured puurid, kuhu suleti öiseid hulkujaid, sh öösel ilma seadusliku meheta tänavail liikunud naisi, ja joomareid (niisugused puurid olid levinud näiteks Sloveenia linnades). Kaak asus tavaliselt rahvarohkes kohas, nagu linnaturul, peamiste tänavate ristumise kohas, raehoone või linnakiriku juures.
Häbiposti samba otsa asetati eri figuure. Tavaliselt oli see linna kohtutäituri ehk timuka (sks Henker, Scherge, Scharfrichter, Nachrichter, Büttel, Amtmann) või siis – eriti Saksamaa vürstiriikide linnades – rüütel Rolandi kuju, linnavalitsuse kaitsja suverääni (maahärra) võimu eest.
Keskajal ja varauusajal Euroopas levinud arusaama järgi oli alandav juba üksnes häbiposti puudutada, rääkimata selle külge aheldamisest. Karistatu pidi häbiposti juures seisma mitu tundi, kuid tavaliselt mitte üle ühe ööpäeva. Palju rängem oli linnakogukonna hukkamõist ja avalik teotus. Karistust kaagi juures võis võrrelda inimese sümboolse kustutamisega ausate inimeste nimekirjast ja lindprii staatusega, mis saatis inimest kogu ülejäänud elu jooksul. Toonaste vaadete kohaselt ei saanud kuriteo toime pannud inimest paremaks muuta ja tema avaliku teotamise eesmärk oli eelkõige manitseda teisi linnakogukonna liikmeid seaduskuulekusele.
Häbiposti panek võis olla määratud karistusena enne seda, kui süüdimõistetu saadeti linna piiridest välja, ent võis eelneda ka süüdimõistetu hukkamisele. Seejuures oli täiesti tavaline, et karistusest võis pääseda, kui karistatav suutis raele maksta kindla trahvisumma. Arusaadavalt eelistas iga endast vähegi lugu pidav linnakodanik maksta raele hüvitist. Häbiposti pandi üksnes neid, kellel ei olnud võimalik maksta trahvi, seega alamast seisusest pärit inimesi.
Mida on teada Narva kaagist?
Kaak püstitati Narvas niinimetatud uuele turule 1644. aastal. Uus turg paiknes praeguse Raekoja platsi kohal. Tollane kruntide vahele surutud tühi ala oli praegusest platsist umbes kaks korda väiksem ja selle läänepoolses osas, praeguse raekoja ja Turu tänava kohal, oli iseloomulik laiendus, mille teket võib seostada lühikese Vene võimu ajaga (1558–1581). Uueks turuks nimetati seda kohta veel 17. sajandi lõpus, sest linnaelanikel oli veel mälus vana turu asukoht linnakiriku juures Suure ja Viru tänava ristumise kohas.
Narva linna plaan aastast 1649. Häbiposti asukoht on tähistatud ringiga. Pilt: TÜ MUUSEUMI FOTOKOGU, ÜAM F 482:536 F
Linnaraad tellis kaagi valmistamise kiviraidur Matthias Daussilt, kes oli varem töötanud maineka meistri Arent Passeri töökojas Tallinnas. Arent Passer on tuntud kui Narva esimese teadaoleva kujutise autor. See bareljeef, millel on kujutatud Rootsi vägesid 1581. aastal piiramas venelaste võimu all olevat Narvat, ehib Tallinna toomkirikus Pontus de La Gardie sarkofaagi esikülge. Häbipost on märgitud ka Narva esimesel detailsemal 1649. aasta plaanil. Hilisematel plaanidel see millegipärast puudub. Võimalik, et häbipost oli vanal linnaturul ka keskajal, kuid puudub info selle kohta, kuidas see välja nägi ja kus asus.
Rootsi kunstiteadlase Sten Karlingi arvates võis Narva kaagi idee olla inspireeritud 1603. aastal Stockholmi Stor Torgeti platsile paigaldatud kaagist, millel oli kujutatud piitsaga timukat, mida rahvasuus kutsuti Kopparmatte’ks (’vasest Mats’). Ei ole välistatud, et Narva timukakuju oli valmistatud puidust, nagu 1660. aastatel Tallinna Turuplatsi suure kaagi otsa püstitatud timukakuju piitsaga. Kiviraidurid tegelesid tollel ajal ka puunikerdusega.
Aastatel 1603–1776 Stor Torgetil, Stockholmi vanimal väljakul, olnud häbiposti otsas seisnud timukakuju Stockholmi raekoja muuseumis. Foto: FRANKIE FOUGANTHIN / WIKIPEDIA
Liivi ordu ajal ei olnud Narva magistraat piisavalt autonoomne ning sõltus eriti õigusemõistmises kohalikust ordufoogtist ja Tallinna magistraadist. Niisugusest eeskostest üritas Narva magistraat alatasa vabaneda, kuid Liivi ordu ajal see ei õnnestunud. Kuigi häbipost oli 1640. aastatel pigem möödunud ajastule omane nähtus, oli sellel aktuaalne sümboolne tähendus kohalikus kontekstis: Narva püüe vabaneda Tallinna eeskoste alt, Rootsi valitsuse valmisolek arendada Narvat kui perspektiivikat Ingerimaa majandus- ja halduskeskust, kaupmeeskonna kasvavad ambitsioonid. Häbipost oli üks esimesi objekte, mille Narva magistraat lasi püstitada linna mastaapse heakorrakampaania käigus pärast seda, kui Narvas oli 1644. aastal Stockholmi eeskujul kehtestatud kollegiaalne valitsemissüsteem ning Rootsi valitsus nimetanud ametisse bürgermeistri ehk linnapea. 1644. aastal Narvas püstitatud häbipost oli seega tunnistus Rootsi kuninga ülemvõimu kinnitatud linnavalitsuse autoriteedist ja rae eesõigusest mõista õigust linna territooriumil.
Võimalik, et Narva kaagi sümboolne tähendus – meeldetuletus järgida linnas õigust ja korda – piirduski ainult sellega. Igatahes pole siinkirjutal õnnestunud leida Narva magistraadi arhiivifondist ühtegi märget selle kohta, et kaagi juures oli kedagi karistatud.