Sügiskuudel on põhjust rohkem rääkida tervisest ja haigustest. Eesti Looduse novembrinumber aitab sellele kaasa: leiame vastuse küsimusele, miks me haigeks jääme. Sellele annab evolutsioonilise meditsiini vaatepunktist selgituse TÜ loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak. Näiteks tasub meil meeles pidada, et haigustes ei maksa alati süüdistada oma parasiite, vaid ka neid liike, kellest ise isukalt toitume. Või et hulk inimesele ainuomaseid probleeme lähtub sellest, et kõnnime kahel jalal: kahejalgsus on inimesele üsna hiljaaegu kaela sadanud koormus. Mitmed liigesed ja luustiku osad ei ole sellega suutnud veel kuigi hästi kohaneda.
Külmetushaiguste korral saame abi otsida nii apteegist kui ka loodusest. Üks tugev turguti on ingver. Kõige tuntuim on selle taime risoom, milles on palju kasulikke aineid, sh antioksüdante ja immunostimulante. Ent ta sobib ka maitsetaimeks nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse. Ingverit on loodusravimina tarvitatud juba väga ammustel aegadel. Nõnda müüdi teda juba 15. sajandil Tallinna raeapteegis. Toonasest ja ka 1695. aasta apteegimääruse järel raeapteegis pakutavatest rohtudest, ravimtaimedest ja vahenditest annavad ülevaate Vello Paatsi ja Toomas Kukk.
Inimeselooma hädadest ja muutumisest tuleb veelkord juttu usutluses Peeter Hõrakuga. Juhan Javoiš uuris temalt, miks eestlase keskmine kasv on aastate jooksul üha pikenenud. Siin tuginetakse Juhan Auli kogutud andmepagasile: Aul mõõtis elu jooksul ühtekokku umbes 50 000 inimest. See andmestik on teadlastele andnud suurepärase võimaluse uurida, millised keskkonnategurid inimese kasvu õigupoolest mõjutavad.
Teistest loomaliikidest on vaatluse all põldtsiitsitaja, kelle kadumine meie põllumajandusmaastiku muutuste tõttu on murettekitav. Kui selle sulelise heaks midagi ei tee, võib põldtsiitsitaja Eesti loodusest sootuks kaduda. Ka aasta lindudest on juttu. Ornitoloogid tutvustavad värske uurimistöö tulemusi: hiireviu püüab saaki igasugustest elupaikadest, ent eelistab siiski rohumaid.
Pikem kirjutis on Euroopa nulust ja nulumetsadest Eestis. Põnevatest põlispuudest tutvustame Harjumaa jämedamaid kaski ja künnapuid: neid on käinud otsimas Henrik Relve.
Intervjuus vestleb MTÜ Terra Maritima juhataja Nele Sõbra ja keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmaniga toimetaja Helen Külvik. Jututeemaks on Matsalu rahvuspargi piirkond ning sellele detsembri algusest omistatav säästva turismi sertifikaat.
Ajakirja saab lugeda ka digikujul.