Harrastusteadus tugevdab õpilaste suhet pärismaise loodusega

Tekst: KAARIN HEIN, MARGIT HIRV

Põnev on vaadelda mis tahes eluvorme, isegi kui liike ei tunne. Sageli on suurimad looduseuurijad väikelapsed, kes avastavad maailma enda ümber, suhtudes kõigesse siira uudishimuga. Täiskasvanutelegi meeldib oma kohtumisi jagada. Kes on sotsiaalmeedias mõne huvigrupi liige, teab seda väga hästi. Loodushuviliste taust ja teadmised võivad küll suuresti erineda, kuid neid ühendab kirg eluslooduse (või mingi selle osa) vastu. Seda huvi saab rakendada teaduse heaks, pakkudes võimalust lüüa kaasa andmete kogumises.

Loodusvaatluste maraton sai alguse soovist anda igaühele võimalus vaadelda loodust ja edastada vaatlus veebiandmebaasi, jagada seda kas või kogu maailmaga. Ehkki algne mõte oli toetada teadlaste tööd, pakub iga-aastane elurikkuse uurimise kampaania palju enamat.

Harrastajate kaasamine loodusvaatluste maratoni abil on aidanud koguda Eesti elusloodusest märkimisväärsel hulgal vaatlusi. Loodusvaatluste maraton tutvustab avalikku teaduslikku andmebaasi eElurikkus ja platvormi PlutoF, mille abil andmeid kogutakse, hallatakse ning jagatakse. Ehkki andmebaas on loodud teadustöö vajadusi silmas pidades, võimaldavad loodud tööriistad kaasata ka akadeemiliselt vähem kogenud loodushuvilisi. Nutirakendus PlutoF GO on välja töötatud selliselt, et andmekorje oleks teaduslikult metoodiline, ent lihtne. Kasutades vaatlusi kogudes ja edastades standarditud vorme, saame kogunenud andmeid võrrelda ja teadustöös kasutada.

Maratoni üritused, näiteks juhendatud loodusretked, on aastate vältel toonud loodusesse tuhandeid huvilisi. Loodusvaatluste maraton ühendab teaduse ja loodushariduse. Osalejad saavad kasutada ekspertide abi liikide määramisel, teadlased aga kasutada abitööjõudu, et koguda rohkem andmeid või vaatlusi laiemalt alalt. Võidavad mõlemad. Maraton sobib kogu perele, sest lastele meeldib samuti looduses käia ja elurikkust uurida.

Minimaraton

Loodusvaatluste maraton toimub traditsiooniliselt juuni esimesel või teisel nädalavahetusel, kui Eesti loodus rõkkab linnulaulust ja lokkab rohelusest. Õpetajate huvi osalemise vastu on algusest peale olnud suur. Paraku ei sobi selline kitsalt määratud toimumisaeg koolidele.

Nii sai 2024. aastal alguse loodusvaatluste minimaraton, mis on mõeldud haridusasutustele. Osalemise aja saab kool ise valida. Minimaraton pakub õpilastele võimalust teadusliku metoodika alusel elusloodust vaadelda ning suurendab mõtestatud tegevuse kaudu huvi elurikkuse vastu. On ju praegused koolilapsed tulevased loodusteadlased või loodushuvilised harrastusteadlased, kes võiksid tulevikuski aidata koguda teadusele väärtuslikke andmeid. Kahtlemata on nad tulevased kodumaise looduse hoidjad. Esmasel kokkupuutel tekib huvi ja saadakse kogemus, mis edaspidi võib innustada tundma sügavamat huvi nii loodusteaduste kui ka laiemalt looduskaitse vastu.

Minimaratonil osaledes saab siduda õppetöö päris eluga. Vorm on paindlik, sobitudes nii ühe koolitunni kui ka põhjalikuma uurimistööga. Vaatlusi tehakse, liike määratakse ja proove kogutakse vahetult looduses – see kõik sobib loodusõpetuse, bioloogia ja keskkonnateemadega. Looduse vaatlemine kokku lepitud teaduslike meetodite järgi arendab vaatlemise oskust ja kriitilist mõtlemist, konkreetsete tehniliste lahenduste kasutamine aga digipädevust. Õpetaja roll on eelkõige juhendada ning anda võimalus ja vahendid.

Kui tervet kooliklassi on keeruline kaasata, saab innustada minimaratonist osa võtma üksikuid õpilasi või väiksemaid rühmi. Vaatluste tarbeks on standardne protokoll, veebis on üleval juhendmaterjalid ning peakorraldajad on kättesaadavad, et küsimustele lahendusi leida. Esmakordsele osalejale aitame soovi korral leida mõne liigirühma, näiteks taimede, lindude või putukate eksperdi, kes aitab kohapeal vaatlusi teha.

Õpilased, kes saavad ise teha vaatlusi ja seeläbi panustada elurikkuse andmestiku kogumisse, kogevad selle tähtsust. Kõik platvormi PlutoF vahendusel edastatud vaatlused kontrollitakse üle ning kinnitatud vaatlused lisatakse eElurikkusesse, kust õpilane saab enda tehtud vaatlust hiljem vaadata. Nii tekivad isiklikud seosed kodumaise elustikuga, konkreetsed mälupildid üksikutest vaatlustest. Meenub eriline seik Kohtla-Järvelt: kuigi õpilasi oli heidutanud raja ääres kohatud rästik, taandus hirm uudishimu ees ja õnnestus saada korralik asitõend, foto ja nähtu on kenasti talletatud eElurikkuse andmebaasis.

Asjatundja annab eeskuju

Loodusvaatluste maratonil ja koolidele mõeldud minimaratonil on igal aastal rohkelt osalejaid. Tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele saab maksta tasu liigirühmade ekspertidele, kes kinnitavad vaatlusi või lähevad vaatlejatele appi. Eelkõige minimaratonil oleme kutsunud neid vaatlusaladele. Õpilastele on väga suur väärtus näha toimetamas loodusetundjat, kes ühtlasi vastab kõikvõimalikele küsimustele.

Teretulnud on seegi, kui maratonil osalejad paluvad ise asjatundjaid appi. Kaasata võib näiteks lapsevanemaid, kes oskavad liike määrata. Looduse tundmine on nagu võõrkeeleoskus, mida on kõige parem omandada praktika käigus, järgides eeskujusid.

Loodusvaatluste maraton ja sellega käsikäes kulgev minimaraton lubab igaühel süveneda eluslooduse vaatlemisse. Korraldusmeeskond pakub tehnilist ja sisulist tuge. Nõnd saab looduse vaatlemise muuta kogukondlikuks ürituseks, teha uurimistööd, õppida loodust tundma ning pakkuda väljundit harrastusteadusele.

Kaasates õpilasi minimaratonil loodust vaatlema ja peresid loodusvaatluste maratoni retkedel osalema tekib põlvkondlik järjepidevus hoida üleval huvi Eesti looduse uurimise vastu ja sellele kaasa aidata.

Loodusvaatluste maraton kutsub kõiki huvilisi osalema juhendatud loodusretkedel, kus spetsialistide toel saab õppida elurikkust märkama ja vaatlusi tegema. Samuti ootame õpetajaid koos klassidega osalema loodusvaatluste minimaratonil.

Kaarin Hein (1986) onbioloog, Loodusloovusfestivali loodusprorgammi koordinaator, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht.

Margit Hirv (1982) on bioloog, loodusvaatluste maratoni ja minimaratoni alade koordinaator, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist.

Artikkel on ilmunud Eesti Looduses 2/2026.