Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine

Novembri-detsembri Horisondi kaanelugu vaatab Marsi poole. USA kosmoseagentuuri NASA järgmine suur eesmärk on inimese viimine Marsi pinnale. Kuigi meie naaberplaneedile suunduva mehitatud missiooni täpne alguskuupäev pole veel teada, on missioonideks vajaliku tehnoloogia arendamine juba täna täies hoos. Üks võtmetähtsusega küsimusi, millele teadlased lahendust otsivad, on: kust saada Marsil hingamiseks vajalikku hapnikku? Keemiatehnik Rainer Küngas kirjeldab lähemalt erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, kuidas saaks tulevastele Marsi-uurijatele hapnikku toota punasel planeedil leiduvast veest või muidu inimesele hingamiseks kõlbmatust kohalikust õhust.

Geograaf Anto Aasa on usutlenud geoinformaatik Jaak Lainestet. Nutitelefonides töötavate kaardirakenduste loomise ilmas nime teinud ettevõtja ütleb, et lisaks heale ideele määrab idufirma edu meeskonnatöö.

Tartu ülikooli rakenduslingvistika dotsent Kristiina Praakli kirjutab omakorda lähemalt soome-ugri vähemuskeelte, teiste hulgas ka eesti, setu ja võru keele elujõust. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või  vähemal määral ohustatud. Praakli tõdeb, et vähemuskeelte kõnelejate sünnipärast mitmekeelsust ei peeta samaväärseks maailma suurkeelte valdamisega, vaid millekski teisejärguliseks, mida sageli ignoreeritakse.

Saaremaa kuulsaima loodusobjekti, Kaali järve, tekke kohta on läbi aegade olnud erinevaid arusaamu. Astronoom Tõnu Viik tutvustab kosmoselugude sarja viimases loos mehi, kes tõestasid esimesena teaduslikult, et 110-meetrise läbimõõduga ringikujuline veesilm on meteoriitse tekkega. Juba pea 200 aastat tagasi alanud Kaali järve tekkepõhjuste uurimine oli esimene meteoriidikraatri avastamise lugu Euroopas.

18. novembril jõudis Läti kolmanda Balti riigina 100. juubeli tähistamiseni. Sellega seoses alustame uue, Lätile pühendatud rubriigiga „Ei saa me läbi Lätita“, mille esimeses artiklis vaatleb ajaloolane Mati Laur Läti algusaegu.

Veel saab mikroskoobi all näha lillekujulisi kaadmiumseleniidi kristalle, lugeda hariduse mõjust sündivusele, ettevõtja Tiit Pruuli mõtteid teadusest, rööbastel sõitvast Škodast, Riigi Teatajast nr 1, ilma ja taimede vahelistest seostest, tuberkuloosi vastu võitlemisest, Aafrika loodusest, kuuliauguga koljust ja astrofotodest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel, tutvustame uusi raamatuid ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb ristkülikud tetramino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.