Tekst: KATRE LUIK
Sel suvel võis märgata Saaremaa rannikul plakateid, mis kutsuvad möödujaid pildistama ja vanu fotosid välja otsima. Üleskutse on lihtne: jaga oma pilte Facebooki-grupis Rannikuvaatlejad ja aita teadlastel uurida, kuidas meri randa muudab.
Rannajoon pole midagi püsivat, meri ja tuul kujundavad seda pidevalt ümber. Ühel aastal ulatub liivarand kaugele, järgmisel on torm sellest osa minema uhtunud. Just neid muutusi püüabki tabada Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse harrastusteaduse projekt „Rannikuvaatlejad“
Projekti eesmärk on uurida, kuidas rannik on aastakümnete jooksul muutunud. Samast kohast fotode tegemine kuulub ranniku-uuringutes ammutuntud meetodite hulka. Kordusfotode abil saab hinnata, kus ja kui palju maad on mere poolt aja jooksul ära uhutud, või vastupidi, kuhu on maad juurde tekkinud. Eriti põnevad on kohe pärast suuremat tormi tehtud fotod, sest hiljem võivad muutused ajapikku tasanduda.
Kui samast kohast on olemas vanem ja uuem foto, saab neid täpselt joondada ja võrrelda. Samuti on võimalik teada saada pildistamisehetkel olev meretase. Nii selgub, kas rannajoon on taandunud, kuidas on muutunud taimestik või kuhu on kadunud kunagine rannavall. Samalaadset võrdlusfotograafiat kasutas juba legendaarne rannikuuurija Kaarel Orviku, kes jäädvustas rannikumuutusi kogu oma elu jooksul. Tema fotod on täna hindamatu teaduslik aare, mis näitab, kui kiiresti võib meri maad ümber kujundada.
Eesti rannikumeres on mitmeid huvitavaid kohti, kus muutused on kergesti märgatavad kõigile. Üheks selliseks kohaks on Harilaiu poolsaar Saaremaal, kus eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel poolsaare keskele püstitatud Kiipsaare tuletorn jõudis umbes 2000ndaks aastaks rannajoonele ja nüüdseks seisab see juba 50 m kaugusel rannajoonest meres. Kiipsaare tuletorn on tuttav ka filmihuvilistele, just seal filmiti suurel määral režissöör Sulev Keeduse film „Somnambuul“ (2003). Filmi jaoks rajati tuletorni alumisse ossa ajutine „elamu“.
Teine väga huvitav koht on Sõrve poolsaar, kus tuletorni tipust tehtud fotodel võib näha, kuidas Sõrve säär, on ajas “vänderdanud” ning sellest eemal asuv liivane Vesitükimaa laiuke, oma asukohta muutnud. Kuid teadlastele võivad huvi pakkuda ka teised kohad, peaasi et korduspiltidel mingi püsiv element – rändrahn, tuletorn, alusmüüri jupp vms näha on. Tormisuse muutumise ja talvise merejää kahanemise tõttu võib eeldata edasist rannajoone ümberkujunemist.
Fotod annavad aimu, kuidas meie rannad muutuvad ja iga kaader on osa suuremast mosaiigist, mis aitab teadlastel mõista tormisuse, merejää kahanemise ja kliimamuutuste mõju Eesti rannikule.
Kuidas võiksid fotod teadlasteni jõuda? Kõige lihtsam viis on liituda Facebooki grupiga Rannikuvaatlejad ja jagada seal oma fotosid. Oodatud on nii ajaloolised paberfotod kui ka värsked digipildid – peaasi, et oleks teada foto tegemise ligikaudne aeg ja koht. Kui kellelgi leidub vanu albumeid, mille fotod võiksid teadlastele huvi pakkuda, võib pildid ka skannida, uuesti üles pildistada või tuua album Tallinna ülikooli ökoloogia keskusesse (Uus Sadama 5).
KATRE LUIK (1984) on Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse nooremteadur