Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Fotod: HEIKKI LUHAMAA, TAAVI PAE
Pärnumaa teed, mis lookleb Lindi külast mööda vana rannaluite harja Tõstamaani, peetakse Eestis üheks kaunimaks. Sellelt avanevad avarad vaated, silmailu pakuvad männimets ja üllatavalt paljud kirikud. Aga kihelkonna nimega poolsaare ulatus on ebamäärane. Mida me Tõstamaa kihelkonnast veel teame?
Alustame Tõstamaa kihelkonna lugu geograaf August Tammekannu [7] entsüklopeedilise ülevaatega: „Khk. Pärnumaal, vastu Läänemaa piiri, koosneb Tõstamaa, Seliste ja Kihnu v-st, 270 km2, 5381 el. (1934). T. khk. hõlmab osa Lääne-Pärnumaa madalast rannikulauskmaast madala soise ranna-alaga ja seda piirava kõrge liivase luiteahelikuga. Viimase taga levib kergelt lainjas moreenlava, mille kõrgemad kohad on põllustatud, madalamad kohad aga soode ja puisniitude all. Khk. lääneserval on lai, lame vagumus Tõhela ja Ermistu järvega. Esimesest voolab põhjasuunas Paadrema jõgi, teisest lõunasse T. jõgi. Asustuses esinevad suured hajakülad; keskuseks olev T. asundus ja kirikualevik asetsevad khk-a lõunaserval, rannaga rööbiti kulgeval luiteahelikul T. jõe ääres.“
Nagu eelnevast selgub, on ajaloolise Tõstamaa kihelkonna osa ka Kihnu saar. Siin aga jätame omaette väljakujunenud identiteediga kihnlased ja ka Manilaiu välja ning pühendame neile tulevikus eraldi kirjutise. Seega võib August Tammekannu 1930. aastatel koostatud kihelkonna ülevaatest maha arvata umbes 16 km2 maad ja 1056 inimest. Selliselt kuulub Tõstamaa nii rahvaarvu kui ka pindala poolest väiksemate kihelkondade hulka.