Tekst: PAUL TEESALU, LEA TUVIKENE, HENN TIMM, RENE FREIBERG, ARVO TUVIKENE
Peipsi järves elab üks loomake, keda enamik inimesi pole kunagi märganud. Ometi ulatub tema arvukus miljarditesse. Tegemist on rändvähiga (Gmelinoides fasciatus) – väikese, alla sentimeetri pikkuse kirpvähilise ehk amfipoodiga, kes on viimastel aastakümnetel muutnud Peipsi järve kaldavee põhjaloomastikku rohkem kui ükski teine liik.
Rändvähk on Peipsi järves invasiivne võõrliik, kes pärineb Baikali järvest ning toodi siia 1970. aastatel üsna teadlikult (vt Eesti Loodus 2019, nr 8, lk 62–64). Toonaste kalateadlaste eesmärk oli lihtne ja loogiline: rikastada kalade toidubaasi järves. Suurem põhjaloomastiku hulk peaks üldiselt suurendama kalade arvukust ja kasvukiirust. Paraku loodus ei käitu alati nii, nagu inimene plaanib.
Peaaegu kõikjal üks liik
Praegusajal võib Peipsi madalas vees enamik silmaga nähtavatest põhjaloomadest olla rändvähid. Kohati on neid kuni 99% kõigist isenditest. Varem mitmekesine järve põhjaloomastik on vaesunud ja suuresti asendunud ühe liigiga. Samas ei leidu rändvähki kõikjal Peipsis. Ta eelistab madalat, kivist või kruusast põhja ning väldib sügavamaid ja mudasemaid alasid. Just seetõttu on rändvähk eriti arvukas kaldalähedases vees.